Оглавление
Timo Porval. Just nii, härra seersant!
Raamatu autoritest
Eessõna
Proloog
0. nädal. Saabumine ajateenistusse
1. nädal. Shrekid põllul
2. nädal. Lubage tutvustada: minu AK-4
3. nädal. Esimene rännak
4. nädal. Lörriläinud külalistepäev
5. nädal. Öises metsas kaevikut otsimas
6. nädal. Luba lahkuda
7. nädal. Distsipliinitabletid
8. nädal. Päevnikuametis
9. nädal. Sess sõjaväes
10. nädal. „Elu algab valust!“
11. nädal. Kauaoodatud puhkus
12. nädal. Noorem-allohvitseri kursus
13. nädal. Uued tulijad väljaõppekeskuse territooriumil
14. nädal. Luuramine vaenlase tagalas
15. nädal. Militaarsport, porikollid ja lahingumöll
16. nädal. Linnalahingud ja rammumeeste võistlus
17. nädal. Faalanksis võidutants
18. nädal. Tallinn ja tagala
19. nädal. Intsident laskemoonalaos
20. nädal. Relvad Tallinna lennujaamas
21. nädal. „Mehed, rünnakuleee!“
22. nädal. Õelad päkapikud
23. nädal. Tagasi Tapale
24. nädal. Vande andmine
25. nädal. Jõulupuhkus
26. nädal. Kuidas „puhastada“ makarone?
27. nädal. Metsalaagriks valmistumine
28. nädal. Tavaline tööpäev
29. nädal. 9000 meetrit sekundis
30. nädal. Ikka miin, miin, miin…
31. nädal. Trotüülikaste tassides
32. nädal. Hiir riviplatsil
33. nädal. Probleemid distsipliiniga
34. nädal. Vabariigi aastapäev ja pannkoogid moosiga
35. nädal. Järjekordne metsalaager
36. nädal. Lahinglaskmised
37. nädal. Sõdurina Mustamäe haiglas
38. nädal. Milleks meile ajateenistus?
39. nädal. Sõduriromantika
40. nädal. Miinipildujatuli
41. nädal. Silm ei püsi lahti
42. nädal. Spordipäev
43. nädal. Kevadtormil reservi oodates
44. nädal. See viimane…
LISA 1. EESTI KAITSEVÄELASE TÕOTUS
LISA 2. Õppetunnid kaitseväest
LISA 3. Kaitseväe vanasõnad ja muud mõtteterad
LISA 4. Sõduri standardkiri
LISA 5. Üldfüüsilise testi ehk nn NATO testi punktitabel
LISA 6. Ajateenistuse žargoonisõnastik
Fotod
Отрывок из книги
Hannes Võrno
Kaitseväe Teavituskeskuse ülem
.....
Taktsammu me veel erinevalt varem saabunutest ei osanud. Vantsisime niisama, ehkki rivikorras ja haneridades. Riviplatsile jõudnuna võtsime sisse meile määratud koha ja jäime suurte silmadega ootama, mis edasi saab. Kõik üksused üles rivistatud, hakkas väljaõppekeskuse korrapidaja nimesid ette lugema. Äratundmisrõõmu korral tuli selge häälega karjuda: „Mina!“ Muidu tuli lihtsalt suumulk kinni hoida ja liikumatult seista. Ei midagi üleloomulikku ega kontimurdvat. Ometigi ei saanud me sellega hakkama. Vene poiste hüütud aktsendiga, venitatud ja pisut nasaalne „mjjiiiiina“ oli piisav selleks, et terve kamp mehi lakkamatult naeraksid. Mitte et see oleks nende suhtes halvustav või pahatahtlik olnud, aga lihtsalt ajas naerma. Hammustasin kõvasti põske, et naeru tagasi hoida. Siis kostis kuskilt kellegi turtsatus või kihin ja kogu kamp irvitas jälle sama hooga edasi. Aga kuhu see siis kõlbab, kui mitukümmend meest rivis naerda kihistavad? Karistuseks pidime pärast rivistust 10 minutit vaikselt ja liikumatult seisma. Esimese korraga see muidugi ei õnnestunud. Saime neli-viis korda otsast peale hakata. Ülemused võtsid samal ajal stopperiga aega, ja oh seda rõõmu, kui keegi pärast seitsme minuti täistiksumist ikka kuskil nurgas turtsatas. Kokku saime niimoodi seista vast 25–30 minutit. Kannad lõid selle aja peale juba tuld, sest ega seegi ülemustele meeltmööda olnud, kui rivid kordamööda lainetasid. Ülemustel oleks jätkunud õpetussõnu ja sõimamist muidugi kauemakski, aga lõpuks saime tulema.
Kasarmu ette jõudes läks kiireks. Riviplatsil lõbusalt aega veetes olime märkamatult ära kulutanud suurema osa sellest ajast, mis oli mõeldud õhtuseks pesemiseks ja kasimiseks. Suitsumeestel jäi õhtune suits tegemata ja ega keegi ennast kuigi rõõmsalt tundnud. 22.00 oli aga kõik see mees siiski siruli maas ja öörahu võis alata. Päevamuljete jagamiseks kellelgi miskipärast tuju polnud ja toad olid vaiksed, mis sest, et akna taga oli alles suviselt valge ja undki suuremat polnud.
.....
