Реклама. ООО «ЛитРес», ИНН: 7719571260.
SAATEKS
I osa. MeeMa 2014 lähtekohad ja ühiskondlik kontekst
1.1. TEOREETILINE HOOVÕTT: ÜHISKOND JA ELAVIK
1.1.1. ÜHISKONNA MUUTUMINE: KOLMETASANDILINE SIIRE
1.1.2. ELAVIKU MÕISTE
1.1.3. ELAVIKU PÕHIDIMENSIOONID
1.1.4. ELAVIKU TRANSFORMATSIOON KUI MEEMA UURIMISOBJEKT
1.1.5. RAAMATU PÕHIKÜSIMUSED, – TEESID JA STRUKTUUR
1.2. MEEDIA JA ÜHISKONNA SEOSTE UURIMINE EESTI SOTSIOLOOGILISE TRADITSIOONI KONTEKSTIS
1.2.1. RETROSPEKTIIV: SOTSIOLOOGILISTE UURINGUTE ALGUS EESTIS
1.2.2. 1960.–1970. AASTATEL ALGUSE SAANUD UURIMISSUUNDADEST
1.2.3. OLULISEMAID SOTSIOLOOGILISI UURIMISSUUNDI TAASISESEISVUNUD EESTIS
1.2.4. KOKKUVÕTE
1.3. EESTI TEE STAGNAAJAST TÄNAPÄEVA: SOTSIAALTEADUSLIK VAADE KOLME AASTAKÜMNE ARENGUTELE
1.3.1. I PERIOOD. POLIITILINE LÄBIMURRE JA TAASISESEISVUMINE 1987–1991
1.3.2. II PERIOOD. ERAKORRALISE POLIITIKA AJAJÄRK: EESTI VABARIIGI RIIKLIKU KORRALDUSE RAJAMINE 1991–1995
1.3.3. III PERIOOD. MAJANDUSLIK STABILISEERUMINE 1995–1999
1.3.4. IV PERIOOD. EUROINTEGRATSIOON JA ARENGUKRIIS 1999–2004
1.3.5. V PERIOOD. UUEL TEELAHKMEL EL-I LIIKMENA 2004–2008
1.3.6. VI PERIOOD. MAJANDUSKRIIS JA SELLEST VÄLJUMINE 2008–2012
1.3.7. VII PERIOOD. MAJANDUSLIK JA POLIITILINE PAIGALSEIS 2012–2016
1.3.8. KOKKUVÕTE: KUIDAS HINNATA EESTI SIIRDETEEKONDA?
1.4. „MINA. MAAILM. MEEDIA“ METOODIKAST
1.4.1. KÜSIMUSTIKU VALMIMINE, KÜSITLUSE KÄIK JA VALIM
1.4.2. KÜSIMUSTIKE STRUKTUUR
1.4.3. INDEKSITE MOODUSTAMINE JA NORMEERIMINE
1.4.4. TÜPOLOOGILINE ANALÜÜS
II osa. Mentaalsete struktuuride muutumine
2.1. VÄÄRTUSED JA IDENTITEEDID
2.1.1. SISSEJUHATUS
2.1.2. VÄÄRTUSPILT 2002. JA 2014. AASTAL
2.1.3. VÄÄRTUSTEADVUSE EMPIIRILINE STRUKTUUR 2002. JA 2014. AASTAL
2.1.4. IDENTITEEDIKATEGOORIATE OMAKSVÕTT 2002. JA 2014. AASTAL
2.1.5. IDENTITEEDI EMPIIRILINE STRUKTUUR 2002. JA 2014. AASTAL
2.1.6. MENTAALSED KOONDSTRUKTUURID 2002. JA 2014. AASTAL
2.1.7. KOKKUVÕTE
2.2. HINNANGUD MUUTUSTELE JA MAAILMAVAATELISED HOIAKUD
2.2.1. HINNANGUD ÜHISKONNAS TOIMUNUD MUUTUSTELE
2.2.2. ERI RAHVARÜHMADE MUUTUSHINNANGUTE VÕRDLUS
2.2.3. ERINEVAD MÕJUTEGURID MUUTUSTE HINNANGU KUJUNDAJATENA
2.2.4. OBJEKTIIVSED JA SUBJEKTIIVSED HINNANGUTEGURID
2.2.5. MAAILMAVAATELISED HOIAKUD 2002–2014
2.2.6. KOKKUVÕTE
2.3. KELLEL ON MÕJU ÜHISKONNA ARENGUSUUNDADELE? POLIITILISE AGENTSUSE TÜPOLOOGIA
2.3.1. TEOREETILINE TAUST
2.3.2. KLASTERANALÜÜSI RAKENDAMINE POLIITILISE AGENTSUSE TÜPOLOOGIA KONSTRUEERIMISEKS. ANALÜÜSI MUDEL
2.3.3. POLIITILISE AGENTSUSE KLASTERANALÜÜSI TULEMUSED 2002–2014
2.3.4. KOKKUVÕTE
2.4. OOTUSED MAAILMA TULEVIKU JA RISKIDE SUHTES
2.4.1. RISKI ÜHISKONNATEOREETILINE KÄSITLUS
2.4.2. RISK, TULEVIK JA INDIVIIDI VALIKUD
2.4.3. KOKKUVÕTE
III osa. Kultuurisuhte muutumine ja meediakasutus
3.1. KULTUURISUHTE MUUTUMINE
3.1.1. SISSEJUHATUS
3.1.2. KULTUURILISE AKTIIVSUSE ÜLDTENDENTSID
3.1.3. KULTUURIAKTIIVSUSE SISULINE ERISTUMINE, AKTIIVSUSE TÜÜBID
3.1.4. KOKKUVÕTE
3.2. MEEDIAKASUTUSE MUUTUMINE: INTERNETIAJASTU SAABUMINE
3.2.1. ÜLDTENDENTSID MEEDIAKASUTUSES 2000–2015
3.2.2. TRADITSIOONILISE MEEDIAKASUTUSE MUUTUMISE PÕHIJOONED
3.2.3. INTERNETIKASUTUSE MUUTUMISE PÕHIJOONED
3.2.4. MEEDIAKASUTUSE MUSTRID
3.2.5. KOKKUVÕTE
3.3. INTERNETIKASUTUS JA SOTSIAALMEEDIA KASUTUS
3.3.1. ONLINE-VÕIMALUSTE TREPP
3.3.2. INIMESTE HINNANGUD OMA ARVUTIKASUTUSOSKUSTELE
3.3.3. INTERNETIKASUTAJATE TÜÜBID
3.3.4. SOTSIAALMEEDIA KASUTAMINE
3.3.5. NUTISEADMETE OLEMASOLU
3.3.6. SOTSIAALMEEDIA KASUTAMISE EELISTUSED VANUSERÜHMADES
3.3.7. SOTSIAALMEEDIA KASUTUSVIISIDE FAKTORANALÜÜS
3.3.8. KOKKUVÕTE
IV osa. Igapäevaelu praktikad
4.1. TARBIMINE: VÕIMALUSED, ENESEVÄLJENDUS JA SÄÄST
4.1.1. TARBIMISE TEOREETILISED KÄSITLUSED
4.1.2. EESTI JA EUROOPA TARBIMISE VÕRDLUS
4.1.3. IGAPÄEVAELU RESSURSID: RAHA JA AJA JÄTKUMINE
4.1.4. KONSUMERISM KUI ELUSTIIL
4.1.5. TARBIJA KÄITUMISE MUUTUMINE JA MUUTMINE
4.1.6. KESKKONNASÄÄSTLIKU ELUSTIILI KUJUNDAMISE VÕIMALIKKUS
4.1.7. KOKKUVÕTE
4.2. TERVISEPÜÜDLUSED ÜHISKONNA POLARISEERIJANA?
4.2.1. EESTI ELANIKE TERVISEHINNANGUD
4.2.2. SOTSIAAL-DEMOGRAAFILISED ERISUSED TERVISEKÄITUMISES JA – HINNANGUTES
4.2.3.MEDITSIINILINE PLURALISM
4.2.4. KOKKUVÕTE: MILLISED ON EDASISED ARENGUD?
4.3. SOTSIAALSE SIDUSTUMISE MUSTRID
4.3.1. ELUSTIIL KUI ÜHISKONNA SIDUSTAJA JA RESTRUKTUREERIJA
4.3.2. SOTSIAALSE SIDUSTUMISE ANALÜÜSI METOODIKA
4.3.3. SOTSIAAL-DEMOGRAAFILISTE GRUPPIDE VÕIMALUSED ELUSTIILILISEKS SIDUSTUMISEKS
4.3.4. SOTSIAALNE SIDUSTUMINE JA HINNANGUD ÜHISKONDLIKELE MUUTUSTELE
4.3.5. ÜHISKONNA MUUTUMINE INIMESTE ELUKAARELISE ARENGU LÄBI
4.3.6. ELUSTIILIVÕIME JA SELLE JAGUNEMINE ÜHISKONNAS
4.3.7. LIIKUVUS JA ELUTEMPO SIDUSTUMISE STRUKTUURIDES
4.3.8. KOKKUVÕTE
V osa. Ühiskonna ajamõõde
5.1. PERSONAALSE JA SOTSIAALSE AJA KIIRENEMINE JA TIHENEMINE
5.1.1. AJAGA SEOTUD MÕISTED
5.1.2. SOTSIAALSE AJA TIHENEMINE JA KIIRENEMINE EHK AKTSELERATSIOON
5.1.3. INIMESTE TUNNETATUD AJA KIIRENEMINE JA AJA TIHEDUS
5.1.4. KOKKUVÕTE
5.2. EESTI ELANIKUD OMA AJAKASUTUSEST
5.2.1. AJAKULU ERI TEGEVUSTELE
5.2.2. KAS AEGA ON VÄHE VÕI JÄÄB ÜLE?
5.2.3. MILLEGA TEGELDAKSE ARGIPÄEVITI?
5.2.4. LÕPETUSEKS: AJAKASUTUSE MÕÕTMISE PROBLEEMID JA VÕIMALUSED
5.3. AJAKASUTUSSUUTLIKKUS JA KIHISTUMINE EESTI ÜHISKONNAS
5.3.1. SISSEJUHATUS
5.3.2. AJAKASUTUSSUUTLIKKUSE TÜPOLOOGIA
5.3.3. KOKKUVÕTE
5.4. TÄHTPÄEVAD KUI IGAPÄEVARÜTMIDE KATKESTUS
5.4.1. SISSEJUHATUS
5.4.2. PÜHAD JA TÄHTPÄEVAD PAUSIDE LOOJANA
5.4.3. EURÜTMIAT JA ARÜTMIAT LOOVAD PÜHAD JA TÄHTPÄEVAD
5.4.4. TÄHTPÄEVADE TÄHISTAMISE ULATUS
5.4.5. TÄHTPÄEVADE TÄHISTAMINE SOTSIAALSETES RÜHMADES
5.4.6. EURÜTMIA, ARÜTMIA JA POLÜRÜTMIA EESTI ÜHISKONNAS
5.4.7. TÄHISTAMISPRAKTIKAD
5.4.8. KOKKUVÕTE
5.5. KATKESTUSTE KULTUUR? EESTI AJALOO SÜNDMUSED JA AJASTUD EESTLASTE AJALOOKULTUURIS
5.5.1. AJALOOKULTUUR JA AJALOOTEADVUS
5.5.2. AJALOO MÄED JA ORUD KUI MÄLETAMISE PIDEPUNKTID
5.5.3. SOTSIAALSE MÄLU MUSTRID
5.5.4. KÕRGENDIKELGI ON OMAD ORUD EHK EESTLASTE MÄLUMAASTIKU PROFIIL
5.5.5. MÄLURUUMI ÜHTSUS JA MITMEKESISUS DEMOGRAAFILISTE RÜHMADE KAUPA
5.5.6. EESTI RIIK KUI VEELAHE EHK VAHETU JA TÄHTIS LÄHIMINEVIK VERSUS KAUGEM AJALUGU
5.5.7. HINNANGUD ELULE ENSVs
5.5.8. „RASKE ÖELDA“ VASTUSED VANUSERÜHMADES
5.5.9. KOKKUVÕTE
VI osa. Ühiskonna sidusus muutuvas sotsiaalses aegruumis
6.1. EESTI RUUMILINE AVANEMINE: GEOGRAAFILISED KONTAKTID, RUUMI TAJUMINE JA VÄLJARÄNDESOOVID
6.1.1. SISSEJUHATUS
6.1.2. TEOREETILISED KÄSITLUSED
6.1.3. PERSONAALSE RUUMI LAIENEMINE
6.1.4. RUUMI TAJUMINE
6.1.5. RUUMILIST LAIENEMIST TOETAVAD TEGURID
6.1.6. VÄLJARÄNNE JA RÄNDESOOVID
6.1.7. KOKKUVÕTE
6.2. EESTI- JA VENEKEELSE ELANIKKONNA RUUMISUHTED
6.2.1. SISSEJUHATUS
6.2.2. EESTI-SISESED RUUMILISED KONTAKTID JA MOBIILSUS
6.2.3. PIIRIÜLESED KONTAKTID JA MOBIILSUS
6.2.4. RUUMI TAJUMINE
6.2.5. VÄLJARÄNDEKAVATSUSED
6.2.6. KOKKUVÕTE
6.3. EESTI VENEKEELSE ELANIKKONNA LÕIMUMISE VIISID JA MUUTUSTEGA KOHANEMISE PRAKTIKAD
6.3.1. VENEKEELSE ELANIKKONNA SEISUND JA KOHANEMINE MUUTUSTEGA
6.3.2. LÕIMUMINE AJALISE JA RUUMILISE VAHEPEALSUSE KONTEKSTIS
6.3.3. ÜHISKONDA LÕIMUMISE VIISID EESTI VENEKEELSES ELANIKKONNAS
6.3.4. KUIDAS ON LÕIMUMISMUSTRID SEOTUD ARGIELUGA?
6.3.5. MILLISED TEGURID ENNUSTAVAD LÕIMKLASTRISSE KUULUMIST?
6.4.6. KOKKUVÕTE
6.4. VENEKEELSE ELANIKKONNA HARGMAISUS JA MEEDIAKASUTUS
6.4.1. EESTI VENEKEELSE ELANIKKONNA MEEDIATARBIMISE ÜLDISED TRENDID
6.4.2. HARGMAINE MEEDIAKASUTUS
6.4.3. HARGMAISUS EESTI VENEKEELSE ELANIKKONNA SEAS
6.4.4. HARGMAINE MEEDIATARBIMINE, MEEDIAKRIITILISUS JA USALDUSVÄÄRSUS, INFOVÄLI
6.4.5. HINNANGUD ENDA INFORMEERITUSELE
6.4.6. TEGEVUSED INTERNETIS, INTERNET KUI ÜHISKONDLIKU AKTIIVSUSE JA SIDUSUSE LOOJA
6.4.7. KOKKUVÕTE
6.5. PÕLVKONDADE ERISTUMINE MUUTUVAS ÜHISKONNAS
6.5.1. SISSEJUHATUS
6.5.2. PÕLVKONDLIK IDENTITEET
6.5.3. PÕLVKOND KUI KULTUURILINE RUUM
6.5.4. MEEDIAPÕLVKONNAD
6.5.5. PÕLVKONDADE AKTIIVSUS JA ASEND ÜHISKONNAS
6.5.6. KOKKUVÕTE
6.6. EESTI ELANIKKONNA SUBJEKTIIVNE KIHISTUMINE
6.6.1. SOTSIAALNE KIHT VERSUS POLIITILINE KLASS: KIHISTUMISE SOTSIOLOOGILINE JA IDEOLOOGILINE KÄSITLEMINE
6.6.2. KIHISTUMINE KUI SIIRDEÜHISKONNA SOTSIAALSE (RE)STRUKTURATSIOONI PROTSESS
6.6.3. EESTI ÜHISKONNA SUBJEKTIIVSE KIHISTUMISE MUSTRI MUUTUMINE 2002–2014
6.6.4. KIHISTUMISE TEGURID
6.6.5. KIHISTUMINE JA AGENTSUS
6.6.6. SUBJEKTIIVNE KIHIHINNANG KUI HABITUS’E REPRESENTATSIOON
6.6.7. SUBJEKTIIVSE KIHISTUMISE SOTSIAAL-DEMOGRAAFILINE TAUST
6.6.8. KIHTIDE SOTSIAALSED PORTREED
6.6.9. KOKKUVÕTE
VII osa. Kokkuvõte
7.1. MIS ON EESTI ÜHISKONNAS VIIMASEL AASTAKÜMNEL TOIMUNUD?
7.2. KUJUNEVAD UUED SOTSIAALSED TOIMEJÕUD
7.3. UUS AGENTSUS MÄÄRAB TULEVIKUARENGUD
Lisa 1. 2014. a MeeMa uuringus kasutatud küsimustik
Lisa 2. Indeksite loend ja koosseis 2014. a uuringus
Register
AUTORID
Estonian society in an accelerating time: Findings of the survey “Me. The World. The Media” 2002–2014. Abstracts
PART I. THE ORIGINS AND SOCIAL CONTEXT OF THE 2014 SURVEY “ME. THE WORLD. THE MEDIA”
1.1. THEORETICAL RUN UP: SOCIETY AND LIFE-WORLD
1.2. RESEARCHING THE RELATIONSHIPS BETWEEN MEDIA AND SOCIETY WITHIN THE CONTEXT OF THE ESTONIAN SOCIOLOGICAL TRADITION
1.3. THE ESTONIAN ROAD FROM SOVIET STAGNATION TO THE PRESENT: A SOCIOLOGICAL RETROSPECTION ON THE DEVELOPMENTS OVER THREE DECADES
1.4. ON THE METHODOLOGY OF THE SURVEY “ME. THE WORLD. THE MEDIA”
PART II. TRANSFORMATION OF MENTAL STRUCTURES
2.1. VALUES AND IDENTITIES
2.2. EVALUATION OF SOCIAL CHANGES AND IDEOLOGICAL ATTITUDES
2.3. WHO CAN INFLUENCE SOCIETAL DEVELOPMENT? A TYPOLOGY OF POLITICAL AGENCY
2.4. EXPECTATIONS OF THE FUTURE OF THE WORLD AND RISKS
PART III. CHANGING CULTURAL ACTIVITIES AND MEDIA USE
3.1. CHANGING CULTURAL ACTIVITIES
3.2. CHANGES IN MEDIA USE: ARRIVAL OF THE INTERNET ERA
3.3. INTERNET USE AND SOCIAL MEDIA USE
PART IV. PRACTICES OF EVERYDAY LIFE
4.1. CONSUMPTION: OPPORTUNITIES, SELF-EXPRESSION AND SUSTAINABILITY
4.2. ARE HEALTH CONCERNS POLARISING SOCIETY?
4.3. THE PATTERNS OF SOCIAL EMBEDDEDNESS
PART V. THE TIME DIMENSION OF SOCIETY
5.1. ACCELERATION AND COMPRESSION OF PERSONAL AND SOCIAL TIME
5.2. SELF-REPORTED USE OF TIME AMONG INHABITANTS OF ESTONIA
5.3. PERSONAL TIME CAPITAL AND SOCIAL STRATIFICATION IN ESTONIAN SOCIETY
5.4. DAYS OF IMPORTANCE AS INTERRUPTERS OF EVERYDAY RHYTHMS
5.5. CULTURE OF RUPTURES? EVENTS AND ERAS OF ESTONIAN HISTORY IN ESTONIANS’ HISTORY CULTURE
PART VI. SOCIAL COHESION IN THE CHANGING SOCIAL TIME-SPACE
6.1. SPATIAL OPENING UP OF ESTONIA: GEOGRAPHICAL CONTACTS, PERCEPTION OF SPACE AND EMIGRATION INTENTIONS
6.2. SPATIAL RELATIONS OF THE ESTONIAN- AND RUSSIAN-SPEAKING POPULATIONS
6.3. THE INTEGRATION PATTERNS AND PRACTICES OF ADAPTATION TO SOCIAL CHANGES AMONG THE ESTONIAN RUSSIAN-SPEAKING POPULATION
6.4. TRANSNATIONALISM AND MEDIA USAGE AMONG ESTONIAN RUSSIANS
6.5. THE DIFFERENTIATION OF GENERATIONS IN THE CHANGING SOCIETY
6.6. SUBJECTIVE SOCIAL STRATIFICATION OF THE ESTONIAN POPULATION
7. CONCLUSIONS: THE FORMATIVE PROCESSES AND FUTURE DEVELOPMENTS OF ESTONIAN SOCIETY
AUTHORS
Kesk- ja Ida-Euroopas viimastel aastakümnetel toimunud ühiskondlikke muutusi käsitledes on üks keskseid mõisteid olnud siire, mille all mõeldakse süsteemseid muutusi kogu ühiskonnas, mille tulemuseks on ühiskonnatüübi vahetumine. Seejuures on oluline eristada siiret kitsamas ja laiemas tähenduses. See vahetegemine sai üldlevinuks sajandivahetusel, kui hakkas selguma, kuivõrd aeganõudvad ja keerulised on ühiskondlike muutuste protsessid. Hakati eristama ühelt poolt transitsiooni, mõistes selle all siiret kitsamas tähenduses, üleminekut planeeritud riiklikult majandamissüsteemilt turumajandusse ja kommunistlikult režiimilt avatud demokraatiasse, ning teiselt poolt transformatsiooni, siiret laiemas tähenduses, mis hõlmab ka sügavaid sotsiaalseid ja kultuurilisi muutusi (vt nt Bönker, Müller ja Pickel, 2002; Goralczyk, 2000). Transitsiooni võib lugeda lõpetatuks uue ühiskonnatüübi põhialuste väljakujunemise, ühiskonna esialgse stabiliseerumise järel. Enamik uurijaid peab siirdeaja lõpuks postkommunistlikes riikides nende astumist Euroopa Liitu. See on ka meie seisukoht Eesti postkommunistliku arengutee periodiseerimisel (vt peatükk 1.3). Transformatsioon toimub hoopis teisel ajaskaalal, hõlmates aastakümneid.
Juba 1990. aastate algul jõuti järeldusele, et muutused ühiskonna eri valdkondades ei pruugi olla omavahel hästi seostatavad ega samaaegsed. Sellise käsitluse üldise häälestuse lõi Ralf Dahrendorf, kes oma avalikus kirjas Ida-Euroopa vabadusliikumise juhtidele osutas esimesena muutusteks kuluvat aega näitavate kellade erinevuse fenomenile: kiiresti toimuvate poliitiliste muutustega (kõige vähem kuus kuud) ei kaasne sama kiired muutused majanduses (vähemalt kuus aastat) ning kõige aeglasemalt käib sotsiaalsete ja kultuuriliste muutuste kell, millest sõltub inimeste käitumisviiside ja arusaamade teisenemine ning kodanikuühiskonna kujunemine. Viimaseks ei pruugi ka 60 aastast jätkuda (Dahrendorf, 1990: 92–93).
.....
Raamat koosneb kuuest osast, mis jagunevad 25 peatükiks, kokkuvõttest ja lisadest.
1. MeeMa 2014 lähtekohad ja ühiskondlik kontekst
.....