Üldine usundilugu

Оглавление

Uku Masing. Üldine usundilugu

§ 1. Põhimõisteist ja nende defineerimisest

§ 2. Arvamisi usundi tekkimise põhjustest (ülevaade ilma algusundi olemuse teooriaid puudutamata)

§ 3. Algse(te) usundi(te) avastamiskatsete materjal ja meetodid

§ 4. Teooriaid algse usundi kohta: I. Primitiivne inimene

§ 5. Teooriaid algse usundi kohta: II. Eelfilosoofilised teooriad

§ 6. Teooriaid algse usundi kohta: III. Filosoofilised teooriad

§ 7. Kiviaegse inimkonna usundi jälgedest

Märkusi

Lühendid

Usk ja usund, mõisted ja mõttelugu. Saatesõna

Toimetajalt

Nimeloend

Lisa: Arheoloogilisi täpsustusi ja täiendusi Uku Masingu kiviajakäsitusele

Отрывок из книги

Käesolev e-raamat sisaldab autoriõigusega kaitstud materjale ja kogu e-raamatu sisu on autorikaitse objekt. E-raamatu kasutamine on lubatud üksnes autoriõiguste omaniku poolt lubatud viisil ning tingimustel.

Tingimused e-raamatu kasutamiseks:

.....

Ma ei seleta neid definitsioone, mis on ainult valik määratust hulgast, ei taha neile väita ka midagi vastu. Ajaloolisel uurimisel nad vaevalt on kasutatavad.

5. Eelnenud definitsioonis on oluline “alandlik, leplik ja koordineeruda tahtev hoiak”, see just on iseloomustav “usulisele elamusele”. On kujuteldav ja olemas vastupidinegi: inimene ei taha koordineeruda, vaid koordineerida endale ja oma soovidele. Sellest hoiakust, millel pole nime meie keeli (kreeka sõnaga võiksime hüüda teda hybris’eks), tekib see, mida hüütakse maagiaks ehk nõiduseks ja ta samuti nagu uskki väljendub sõnades, mõtetes ning tegudes.[17] Samuti nagu usulisel elamusel on “maagilisel elamuselgi” oma emotsionaalne ja veendeline sisu. Arvestades meie mõistetega on need kaks hoiakut täieliselt vastandid: usundis avalduv usk, koordineerudes üha selgemini mõistetavaks saava “nimetuga”, tunnistab inimese muutuvaks ja kasvavaks suuruseks, maagias avalduv üleolek jätab inimese sisemiselt staatiliseks, tahtes vaid suurendada tema võimu (vrdl. sääraste maailmavaadete suhte kohta UA 1939:122–128). Selleks kasutatakse kõiki, enamasti divide et impera põhimõtet rakendades saadud, rohkem või vähem tõelisi teadmisi “nimetu” sisust ning olemusest. Küsimuseks on aga, kas nad ürgses (või ürgsemas) inimeses olid koos segamatult ja lahutamatult või pole need kaks hoiakut üldse ajaliselt korrelaadid, kuigi nad sisuliselt on.

.....