Uku Masing ja Piibel

Оглавление

Uku Masing. Uku Masing ja Piibel

EESSÕNA

JUTLUS TEKSTILE JH. 17,11–17 JA MÕTTEID SELLE TEKSTI ÜLE

JIPTAHI TÜTAR. I

II

III

IV

V

Ṣ∂DĀQĀ JA ṢEDEQ PSALMIDES

1. Ṣədāqā Jumala omadusena

2. Ṣədāqā inimese omadusena

3. Ṣedeq inimese omadusena

4. Ṣedeq Jumala omadusena

JAHVE SÕNA. 1. Juure dbr tähendus

2. Heebrea derivaatide tähendused

3. Dāḇār VT-s, teistes semiidi keeltes ning LXX-s

4. Dāḇār’i paralleelid Polüneesias ja Babüloonias

5. Dibber ja nimi

6. Dəḇar jahwē ja tema paralleelid

7. Verbid, mille subjektiks on dəḇar jahwē

8. Dəḇar jahwē kui Jahve objekt

9. Dəḇar jahwē kui inimeste objekt

10. Dəḇar jahwē ja prohvet

11. Kidəḇar jahwē ja bidəḇar jahwē

12. Järeldus

TAB’ALI POJA PROKLAMATSIOON

MÕISTE ḤESED VANA TESTAMENDI KEELEPRUUGIS

PROHVETLUSE SAATUS V SAJANDIL

TOOMA EVANGEELIUMIST

ABIJAM

QUMRĀNI INIMESED JA VANA TESTAMENT

PÕHJA-EUROOPA JA VANA IISRAEL. Udmurdi ja Põhja-Euroopa paralleel lepingulaeka rändamisele muistses Iisraelis

TÜVE WRṮ SOTSIOLOOGILISEST ARENGUST

PALMIPUUDEPÜHAKS. Lk. 19,29–38

SUUREKS REEDEKS. Ps. 69,2–4.14–19

ÜLESTÕUSMISPÜHIKS

USUPUHASTUSPÜHAKS. 1. Kr. 3,21–23

RM. 7,14–8,2 SELETUS

PIIBLITEKSTIDE PARALLEELE LÄHIS-IDA FOLKLOORIS

JUTUSTAMISMUDELEIST VANAS TESTAMENDIS

ÜLESTÕUSMISEST FILIPPUSE EVANGEELIUMIS

BIBLIOGRAAFIA

Bibliograafias kasutatud lühendeid:

ILMUMISANDMED

Отрывок из книги

Käesolev e-raamat sisaldab autoriõigusega kaitstud materjale ja kogu e-raamatu sisu on autorikaitse objekt. E-raamatu kasutamine on lubatud üksnes autoriõiguste omaniku poolt lubatud viisil ning tingimustel.

Tingimused e-raamatu kasutamiseks:

.....

Mõni aasta varem ilmunud “Ṣədāqā ja ṣedeq psalmides” on oma käsitluslaadilt väga sarnane eelmisele ja võiks olla tõeliseks eeskujuks VT-alaste uurimistööde kirjutajaile. Ka siin on töö aluseks kõik vastavate mõistete esinemiskohad, seekord aga ühes raamatus – Psaltris. Sarnane valiku piiramine võimaldab väikeuurimuse vormis suhteliselt terviklikku vastust püstitatud küsimusele. Masingu vastus seisneb kahe mõiste tähendusvarjundite eristamises ning nende kujunemise valgustamises: ṣədāqā on seotud hoiaku ja suhtumisega ning ṣedeq normikohasusega. Nagu on osutatud, ei erine Masing siin tänapäevastest teadlastest drastiliselt, ehkki võis olla silmatorkavam kaasaegsete suhtes.[32] Pigem tõuseb ta esile oma isikupärase käsitlusviisiga.

Kaalukate VT terminite käsitluste ritta asetub ka “Mõiste ḥesed Vana Testamendi keelepruugis”, omades väga laia võrdlevat semitoloogilist kandepinda ning ulatudes, nagu ka “Jahve sõna”, kaugele üle VT piiride. Ent jumaliku sõna sarnastamise kõrval mana’ga “Jahve sõnas” tundub siinses töös ḥesed’i (“arm, heldus”) algse, ürgsemiitliku tähenduse seostamine indiaanlastelt tuntud ning Masingu arvates ka semiitidel esinenud nn. potlatši pidustustega veelgi üllatavam ning spekulatiivsem. Sõna vastandlikku tähendust heebrea ja süüria keeles selline teooria vähemasti seletab, ning pakub lisaks hulgaliselt huvitavat materjali, ent lõplikult tõestada on seda pea võimatu ja sõna etümoloogia tänaseni hämar.[33] Mitmed teoreetilised ja metodoloogilised eeldused selles töös peavad aga paika ja vääriksid hoopis omaette uurimusi, nt. on põhimõttelise tähtsusega väide, et “kultuurilise murrangu ajal pärsia ning kreeka ülemvõimu all kaotasid mõisted oma teravuse, muutusid ähmasteks ning võisid üksteisesse üle minna. See on iseloomulik tervele juutluse restauratsiooniajastule”. Nimetatud artikkel paistab silma veel Eesti teaduslooski, sest tõestab sõjaeelse Tartu ülikooli potentsiaali kujuneda just VT ja judaistika alal olulise diskussiooni kohaks: nimelt vaidleb siin Eesti vanatestamentlane vastu ühele Tartus tegutsenud judaistika teadlasele – Lazar Gulkowitschile –, kes omakorda oli 1940. aastal olnud “arvaja” Masingu sobivuse kohta VT professuuri kohale ja kritiseerinud ta meetodit.[34]

.....