Veinijuht. 15. osa. Gruusia

Оглавление

Urvo Ugandi. Veinijuht. 15. osa. Gruusia

Gruusia

Seadusandlus ja piirkonnad

Gruusia veinimõisted

Marjasordid

Tumedad sordid

Piirkonnad:

Lääne-Gruusia

Ida-Gruusia ehk Musta mere rannik

Отрывок из книги

Viinamarjaaedu ‒ u 50 000 ha.

72% veiniaedadest asub Kahheetia piirkonnas. 95% veiniaedadest asub väiksemal põllul kui hektar, 5600 veiniaeda on suuremad kui hektar ja vaid 700 veiniaeda on suuremad kui kolm hektarit.

.....

Marjasordid. Gruusias kasvatatakse umbes 400 pärismaist vähetuntud marjasorti, 40‒50 neist on veinivalmistamisel laiemalt kasutusel. Rahvusvahelised marjasordid jõudsid Gruusiasse 19. sajandi lõpus, kui Gruusia päritolu aadlik, Venemaa keisririigi ohvitser, poeet ja riigimees Alexander Chavchavadze (kelle isa oli Gruusia diplomaat Venemaa keisririigis), hakkas kohalikule kultuurieliidile propageerima Euroopa tavasid ja arhitektuuri. Chavchavadze ehitas Tsinandali piirkonda Itaalia stiilis palee ning kutsus Prantsusmaalt veinimeistri Merle Antonio Massano, kes istutas Gruusiasse esimesed rahvusvahelised marjasordid: Aligoté, Chasselas, Gamay, Chardonnay, Pinot Gris, Pinot Noir, Sémillon, Riesling ja Cabernet Sauvignon. Viimasest tehakse Kahheetias Teliani-nimelist veini. Antonio Massano juurutas Gruusias veel nn euroopalikku veinivalmistamise tehnoloogiat, kääritades veini betoon- või tammevaadis ega kasutanud traditsioonilisi kvevrisid.

Tumedatest marjasortidest kasvatatakse enim sorti Saperavi, mis on mujal maailmas väga vähe levinud ja erandlik teinturier sort – punase viljalihaga mari, mis tähendab, et sellest ei saa teha valget veini, sest marjadest pressitav mahl on punane. Lisaks on veel tuntumad tumedad sordid Aldasturi, Keduretuli, Ojaleshi, Mujuretuli, Usakhelauri, Chkhaveri, Alexandrouli, Danakharuli ja Meskhuri.

.....