Lingvistiline mets
Реклама. ООО «ЛитРес», ИНН: 7719571260.
Оглавление
Valdur Mikita. Lingvistiline mets
Juhatuseks
Mütogeograafiline Kaleva
Homo silvaticus
Mitmiktaju ja perifeerne teadvus
Nelja tuule koda
Edgar Kanti nägemused
Maa loomine
Jõemütoloogiad ehk Peipsi järvistu indiaanlased
Lotmani-Zwicky mutel
Korilase tagasitulek
Kalevipoja lüüriline mädanemine
Tsibihärblase paradigma
I peatükk. Sääsk ja kärbes
II peatükk. Meelte kodu
III peatükk. Varjulolek
IV peatükk. Metsikmeeste õnn
V peatükk. Leonardo, kelle nimi oli Mats
VI peatükk. Jää kannul eikuhugi
VII peatükk. Bušmanite tagasitulek
VIII peatükk. Kogu tõde turbasamblast
IX peatükk. Õnnis tühjus
X peatükk. Lõhnade jõel
XI peatükk. Asjad, mis ei tule kunagi tagasi
XI peatükk. Buddha ja Brežnev
XII peatükk. Märkused
XIII peatükk. Kannatlikkus ja raev
XIV peatükk. Zen-ugrismid
XV peatükk. Põhjaluul ning idukulg
XVI peatükk. „Seal all on veel küllalt ruumi“
XVII peatükk. Lugu mehest, kes kuses ennast ajalukku
XVIII peatükk. 50 000 aasta vanune taruorganism
XIX peatükk. Lõke
XX peatükk. Kuidas ehitada maakodust teadvuse kiirendit: arhitektuurseid märkusi
XXI peatükk. Paraturismi jälgedes
XXII peatükk. Mis on hea?
XXIII peatükk. Maa-auk
XXIV peatükk. Naerev vanapagan
XXV peatükk. Ritsikas ja Gaia hüpotees
XXVI peatükk. Seakartul Exceli tabelis
XXVII peatükk. Veider konstant
XXVIII peatükk. Harjutusi inimese käänamiseks
XXIX peatükk. Parasvöötme mõistatus
XXX peatükk. Metsavahi tagasitulek
Metsikud
Lõpetuseks
Отрывок из книги
Nimetust Kaleva on käeolevas raamatus kasutatud kahes erinevas tähenduses. Kitsamas mõttes viitab Kaleva läänemeresoome hõimude algkodule n-ö ühissoomelise ruumi tähenduses, avaramas mõttes hõlmab Kaleva aga kogu soome-ugri hõimude müüdilist algkodu tervel Baltika ürgmandri asualal.
Kalevast on lähitulevikus saamas võib-olla samasugune kõrgkultuuri areaal, nagu oli maiade, vana-hiina või hindu kultuur. See on praegu enam-vähem ainus tsivilisatsioonikübe, mis on suutnud kuidagiviisi säilitada nii loodusliku kui ka kultuurilise mitmekesisuse – üks põhjuseid on minu meelest sellesinase kultuuri levikualas tänapäevani säilinud maagiline mõtteviis. Katsun seda mõtet järgnevates peatükkides põhjendada. Kaleva-rahvast võib nimetada tänapäeval üheks väheseks jätkusuutlikuks hõimukoosluseks. Kuna see iidne soome-ugri asuala langeb üsna hästi kokku Baltika muinaskontinendiga, ongi Baltika ürgmandri kohta siin raamatus kasutatud lühemat ning omamaisemat nimetust Kaleva. Loodus ja kultuur on siin senini jäänud ikka veel armunud paariks, mujal maailmas on nad juba ammu lahku kolinud.
.....
Pärast küttide-korilaste üleminekut põllumajandusele muutus lühikese aja jooksul inimeste toidusedel ja põhjapoolsemate alade inimestel kujunes välja krooniline D-vitamiini puudus. Blondid juuksed ja sinised silmad aitasid koos heleda nahaga paremini D-vitamiini omastada ning see tegur võis soodustada niisuguse fenotüübi säilimist. Ühiskonnas, kus mehi oli ilmselt vähem kui naisi, osutus see ka sugulise valiku aspektist kasulikuks. Tumedate juuste foonil näis blond välimus ilmselt üsna atraktiivsena. Just partneri valik soodustas tõenäoliselt selle fenotüübi kiiret levimist Skandinaaviasse. Ajalookirjutajate väitel polnud põhjamaiste linalakkade lummusest priid ka vanad roomlased. Paljud jõukate ülikute naised tavatsesid oma juukseid käepäraste vahenditega pleegitada, rikkudes nõnda oma paruka teinekord sootuks. Põhjast toodud sõjavangide heledad juuksed olid rooma naiste hulgas väga nõutud kaup.
Intrigeeriv on aga selle info valguses hoopis üks teine aspekt. Esiteks see, et kõik siniste silmadega inimesed, nagu ka kõik heledajuukselised, pärinevad ühisest esivanemast. Siniste silmadega mehel ja blondide juustega naisel võis sündida järeltulija, kelles me võime ära tunda juba müütilise Kalevipoja. Selles valguses muutub taas tähendusrikkaks soome 19. sajandi luuletaja ja keelemehe August Ahlqvisti mõlgutus sõna kalev päritolust. Ahlqvist oletas, et nimi Kalev pärineb leedu tüvest kalvis (sepp). Nimi võis tekkida juba varasel pronksiajal ja tähendas algselt oletatavasti isikut, kes oskas pronksivaluga ümber käia. Kuna pronksi valati savist mätsitud vormi, millest oli eelnevalt vaha välja sulatatud, siis oli pronkssepp hoopis midagi muud kui hilisem raudsepp. Sepp omakeelse vastena võiski välja kujuneda alles hilisemal rauaajal – nõnda hakati kutsuma maagist raua valmistajat ja selle sepistajat. Ajaloolane Valter Lang on seisukohal, et sõnu kalev ja kalevised võidi kasutada pronksiajal ning veel palju hiljemgi ülikute muistse koondnimetusena. Pronksitöö oli kultuurinähtus, mis kunagi ühendas nii balti, läänemeresoome kui ka vanapõhja kultuuriruumi ning pronksitööga tegelevad inimesed nautisid ühtlasi sotsiaalselt kõrgemat staatust. Väinajõest kuni Soome laheni podises omamoodi muistne rahapada, kus töödeldi ümber mujalt (peamiselt Skandinaaviast) pärinevat vanametalli ja suunati see siis uuesti ringlusesse. Sepistatud vaskvõrudel oli pronksiajal ilmselt raha funktsioon ja meie kalevised mängisid selles muistses Läänemere-äärses pangandussüsteemis vägagi auväärset rolli.
.....