Kuri hoovus. Poldarki 7. raamat
Реклама. ООО «ЛитРес», ИНН: 7719571260.
Оглавление
Winston Graham. Kuri hoovus. Poldarki 7. raamat
Esimene peatükk. I
II
III
Teine peatükk. I
II
Kolmas peatükk. I
II
III
Neljas peatükk. I
II
III
IV
Viies peatükk. I
II
Kuues peatükk. I
II
Seitsmes peatükk. I
II
III
IV
Kaheksas peatükk. I
II
III
Üheksas peatükk. I
II
Kümnes peatükk. I
II
III
Esimene peatükk. I
II
Teine peatükk. I
II
III
IV
Kolmas peatükk. I
II
III
IV
V
Neljas peatükk. I
II
III
Viies peatükk. I
II
III
Kuues peatükk. I
II
III
Seitsmes peatükk. I
II
III
Kaheksas peatükk. I
II
III
IV
Üheksas peatükk. I
II
III
IV
Kümnes peatükk. I
Üheteistkümnes peatükk. I
II
III
IV
Kaheteistkümnes peatükk. I
Kolmeteistkümnes peatükk. I
II
III
IV
Esimene peatükk. I
II
Teine peatükk. I
II
III
Kolmas peatükk. I
II
III
Neljas peatükk. I
II
III
IV
V
VI
Viies peatükk. I
II
III
Kuues peatükk. I
II
III
IV
V
Seitsmes peatükk. I
II
III
Kaheksas peatükk. I
II
III
IV
Üheksas peatükk. I
Kümnes peatükk. I
II
III
IV
Üheteistkümnes peatükk. I
II
III
Kaheteistkümnes peatükk. I
II
Kolmeteistkümnes peatükk. I
II
III
IV
V
Neljateistkümnes peatükk. I
II
III
Viieteistkümnes peatükk. I
II
III
IV
Kuueteistkümnes peatükk. I
Отрывок из книги
Päev oli tuuline. Pärastlõunast heledat taevast kirjasid pilvetriibud ning viimase tunni jooksul veel tolmusemaks ja konarlikumaks muutunud teel keerles kahisevaid lehti.
Tõllas oli viis inimest: kõhn ametniku vurhvi, närvilise näo ja läikima kulunud ülikonnaga mees, mehest veel kõhnem naine koos neiueale läheneva tütrega ning veel kaks sõitjat, kellest üks oli pikk sale väärika moega kolmekümnendate aastate teise poolde jõudnud härrasmees, teine tüüaka kehaehitusega, temast mõni aasta noorem vaimulik. Pikk mees kandis pruuni sametkuube – selle vasknööbid olid enamjaolt lahti, lastes paista puhtal särgil ja paremaid päevi näinud kollasel vestil –, liibuvaid kollakaspruune pükse ja ratsasaapaid. Vaimulikku, kui krae välja arvata, võinuks tema rohelisekirju sobivates toonides siidülikonna, siidmantli, tulipunaste sukkade ja mustade, pannaldega ehitud kingade tõttu pidada suisa keigariks.
.....
Niisiis oli Drake’i juhtum lootusetu. Vend oli teadnud seda juba peaaegu kolm aastat ning elanud peaaegu kolm aastat sügavas masenduses, vaatamata ühtki teist naist. Kahe aasta eest oli Ross ostnud Drake’ile St. Ann’si lähedale väikese koha ja sepikoja, nii et temast oli saanud lugupeetud meistrimees ja ümbruskonna neidude silmarõõm. Aga Drake’il ei jätkunud silmi ühelegi tüdrukule. Igatahes ei vaadanud ta neid kunagi nõnda, nagu noored mehed tavaliselt ikka vaatasid. Tema tunded olid jäätunud, nagu oli jäätunud ihugi, sundides teda jääma viljatuks poissmeheks, kelle mõtted olid viimseni sumbunud mälestustesse ning hõivatud üksnes tüdrukust, kes oli talle ammuilma kadunud. Veel enam: päris kindel ei saanud olla selleski, et nende kahe kooselu olnuks isegi teoks saades õnnelik. Morwenna oli endasse süüvinud, uje, hea hariduse saanud tüdruk, praosti tütar, kes seisis Drake’ist hoopis kõrgemal kui Rosina tavalisest kaevurist. Kas oli võimalik kujutleda teda sepa naisena, kes keedab süüa, peseb pesu ja küürib põrandaid? Kindlasti oleks see talle õige pea vastumeelseks muutunud.
Drake oli muidugi kõigest kahekümne kahe aastane ja nii noore mehe elus on kolm aastat tühine aeg. Aga Demelza ei usaldanud vaakumit, see tundus talle riskantne ning ta kartis, et Drake vajub järjest sügavamale melanhooliasse. Vend oli küll alati väga meeldiv, aga Demelza tundis kohutavalt puudust tema lustlikkusest. Endisaegadel oli Drake lustist lausa pakatanud. Otsides ja leides rõõmu kõige väiksematestki asjadest, oli ta vendade seas kõige rohkem Demelza moodi.
.....