Cornwall, 1813. Rõskes üksildases koopas varastatud kraami all lebab hõbekarikas. Sellele graveeritud moto „Amor gignit amorem”, armastus sütitab armastust, kummitab kaht peret, Poldarke ja Warlegganeid, kelle vahel valitseb ikka veel vaen. Ross ja Demelza ning auahne ja mõjuvõimas Sir George näevad oma lapsi langetamas otsuseid, mis mõjutavad kogu nende edasist elu. Napoleoni sõjad lähenevad lõpule ning Jeremyle ja Clowance’ile, nagu ka kõrgile ja küünilisele Valentine Warlegganile on see ärev ja otsustav aeg.
Оглавление
Winston Graham. Armukarikas. Kümnes Poldarki raamat
Winston Graham. Armukarikas. Kümnes Poldarki raamat
ESIMENE RAAMAT. Esimene peatükk. I
II
Teine peatükk. I
II
Kolmas peatükk. I
II
III
Neljas peatükk. I
II
Viies peatükk. I
II
Kuues peatükk. I
II
III
Seitsmes peatükk. I
Jultunud reisitõllarööv
Tuhat naela vaevatasu
II
III
Kaheksas peatükk. I
II
Üheksas peatükk. I
II
III
Kümnes peatükk
Üheteistkümnes peatükk. I
II
III
Kaheteistkümnes peatükk. I
II
III
IV
Kolmeteistkümnes peatükk. I
II
III
IV
Neljateistkümnes peatükk. I
II
Viieteistkümnes peatükk. I
II
III
IV
Kuueteistkümnes peatükk
Seitsmeteistkümnes peatükk. I
II
III
TEINE RAAMAT. Esimene peatükk. I
II
Teine peatükk. I
II
III
IV
Kolmas peatükk. I
II
III
IV
V
Neljas peatükk. I
II
Viies peatükk. I
II
Kuues peatükk. I
II
III
IV
Seitsmes peatükk. I
II
III
Kaheksas peatükk
Üheksas peatükk. I
II
Kümnes peatükk
KOLMAS RAAMAT. Esimene peatükk. I
II
III
Teine peatükk. I
II
III
IV
Kolmas peatükk. I
II
III
Neljas peatükk. I
II
Viies peatükk. I
II
Kuues peatükk. I
II
Seitsmes peatükk. I
II
III
IV
Kaheksas peatükk. I
II
III
Üheksas peatükk
Kümnes peatükk. I
II
III
IV
Üheteistkümnes peatükk
1
2
3
4
5
6
7
8
9
10
11
12
13
14
15
16
17
18
19
20
21
22
23
24
25
26
27
28
29
30
31
32
33
34
35
36
37
38
39
40
41
Отрывок из книги
1813. aasta juuni lõpul liugles õhtu eel Falmouthi sadamasse Tema Majesteedi postilaev, kapten Kirknessi juhitud Queen Charlotte, pikk kere vaevalt häirimas tüünet merepinda, madalal seisev päike kuldamas rehvitavate ja kokku volditavate alammarsspurjede servi. Laev ei kiirustanud kohe St. Justi jõesadamasse, et seal ankrusse heita, vaid peatus Penryn Creeki suudme lähedal ja laskis paadi vette, et toimetada reisijad ja post maale punktis, mis paiknes kaldale kõige lähemal. Sadamasse tulles oli Queen Charlotte möödunud sõsarlaev Queen Adelaide’ist, mis väljus nagu tavaliselt reedeõhtuse tõusuhoovusega, et siirduda Lissaboni, ja nad vahetasid tervitusi. Charlotte andis teada, et reis möödus vahejuhtumiteta, ning soovis Adelaide’ile sedasama. Päevil, kui Biskaia laht kubises Prantsuse ja Ameerika kaaperlaevadest, polnud see sugugi suusoojaks soovitud.
Kuuest sõitjast kaks ronis väiksemasse paati, mis pidi viima nad üle jõe Flushingisse. Kapten Kirkness, kes elas – nagu paljud teisedki postilaevakaptenid – samuti Flushingis, saatis sõitjatega oma naisele sõna, et on paari tunni pärast kodus.
.....
Naine langetas pilgu. „Jah, mu jalg on tõesti paistes.”
