Pärand

Оглавление

Yrsa Sigurðardóttir. Pärand

1987

Proloog

2015

1. peatükk

2. peatükk

3. peatükk

4. peatükk

5. peatükk

6. peatükk

7. peatükk

8. peatükk

9. peatükk

10. peatükk

11. peatükk

12. peatükk

13. peatükk

14. peatükk

15. peatükk

16. peatükk

17. peatükk

18. peatükk

19. peatükk

20. peatükk

21. peatükk

22. peatükk

23. peatükk

24. peatükk

25. peatükk

26. peatükk

27. peatükk

28. peatükk

29. peatükk

30. peatükk

31. peatükk

32. peatükk

33. peatükk

34. peatükk

35. peatükk

Epiloog

Отрывок из книги

Nad istusid otsekui suuruse järgi ritta seatuna pingil. Noorim oli tüdruk, kes istus ühes otsas, ja mõlemad vennad olid tema kõrval. Ühe-, kolme- ja nelja-aastane. Peenikesed jalad kõlkusid kõvalt istmelt alla, kuid erinevalt tavalistest lastest nad ei kõigutanud neid ega nihelnud ja nende uued kingad rippusid läikiva linoleumi kohal liikumatult. Nende nägudelt ei paistnud ei uudishimu, tüdimust ega kärsitust. Kõik kolm põrnitsesid tühja valget seina enda ees nii, nagu oleksid nad vaadanud Tomi ja Jerry multikat. Läbi klaasi vaadatuna meenutas see stseen fotot – etüüdi kolme lapsega pingil.

Nad olid istunud seal peaaegu pool tundi. Varsti lubatakse neil tõusta, ent ükski neid jälginud täiskasvanu ei tundnud erilist tahtmist sinnamaani jõuda. Hiljutine põhjalik pööre laste elus näis tähtsusetu võrreldes sellega, mis pidi neid ees ootama. Pärast seda, kui nad siit välja astuvad, ei ole miski enam iial endine. Sedapuhku leiab küll tõenäoliselt aset muutus paremuse poole, aga sellel on ka varjatud puudusi, mis lõpptulemusena võivad hüvedest üle olla. Laua ümber kogunenud salgakese dilemma selles seisneski.

.....

Neiu seisis ainsatki pisarat valamata ja jälgis, kuidas kaks pisikest poissi kaovad sellessamas suunas kui nende õdegi. Kui ta ennast viimaks kohalt liigutas, ei olnud lastest haigla koridorides enam vähimatki märki. Neid ei olnud ka vestibüülis ega väljas pooltühjas parklas.

Uus elu oli nad jäljetult endasse neelanud.

.....