Читать книгу Insener Garini hüperboloid - Aleksei Tolstoi - Страница 13
9
ОглавлениеKriminaaljälitusosakonnale lähenedes jäi Šelga äkki seisma, nagu oleks ta telegraafiposti vastu põrganud: «Ohoo!» ohkis ta. «Tohoo hullu!» ja trampis vihaselt jalga vastu maad: «Küll on osav sell, küll on ikka näitleja!»
Šelga oli tõepoolest rumalasti ninapidi veetud. Ta oli seisnud kahe sammu kaugusel mõrvarist (selles polnud nüüd mingit kahtlust) ega võtnud teda kinni. Ta oli rääkinud inimesega, kes nähtavasti tundis kõiki mõrva juurde juhtivaid niite, ja too sai hakkama sellega, et ei öelnud õieti mitte midagi asjasse puutuvat. Sellel Pjankov-Pitkevitšil oli mingi saladus … Šelga taipas äkki – just riikliku, ülemaailmse tähtsusega oli see saladus … Ta hoidis juba Pjankov-Pitkevitšit sabast «libises käest, see neetu, vedas alt!»
Šelga tormas kolmandale korrusele oma osakonda. Laual lebas ajalehepaberisse mähitud pakk. Sügavas aknaorvas istus rahulik paks mehike, jalas veesaapad. Nokkmütsi kõhul hoides tegi ta Šelgale kummarduse.
«Babitšev, majavalitseja,» ütles ta, tugevat puskarilehka levitades, «Puškarskaja tänavalt maja number kakskümmend neli, korteriühistu.»
«Kas teie tõite paki?»
«Mina jah. Korterist number kolmteist. See pole peahoones, vaid juurdeehituses. Üürnik on meil teist päeva kadunud. Täna kutsusime miilitsa, murdsime ukse lahti, koostasime akti seaduslikus korras,» majavalitseja kattis käega suu, ta põsed läksid punaseks, silmad pisut pungi ja tõmbusid niiskeks, puskarilehk täitis toa, «nii et selle paki ma leidsin lisaks veel ahjust.»
«Kadunud üürniku nimi?»
«Saveljev Ivan Aleksejevitš.»
Šelga avas paki. Seal olid Pjankov-Pitkevitši foto, kamm, käärid ja pudelike tumedat vedelikku, juuksevärvi.
«Millega Saveljev tegeles?»
«Teaduslikul alal. Kui meil lõhkes allavoolutoru, pöördus komitee tema poole … Ta ütles, et oleks heameelega valmis meid aitama, kuid ta on keemik.»
«Kas ta oli tihti öösiti kodust ära?»
«Öösiti? Ei olnud. Polnud märgata.» Majavalitseja kattis jälle suu kinni. «Enne valget oli ta küll ikka läinud, see on õige. Kuid nii, et öösiti, – polnud märgata, ka joobnuna ei nähtud teda.»
«Kas tuttavad käisid tema pool?»
«Ei olnud märgata.»
Šelga helistas Petrogradi linnaosa miilitsaosakonda. Selgus, et Puškarskajal maja number kakskümmend neli juurdeehituses elas tõepoolest Saveljev Ivan Aleksejevitš, kolmkümmend kuus aastat vana, keemiainsener. Asus Puškarskajale elama veebruaris isikut tõendava dokumendiga, mille oli välja andnud Tambovi miilitsaorgan.
Šelga saatis Tambovisse telegraafilise järelepärimise ja sõitis autol koos majavalitsejaga Fontankale, kus kriminaaljuurdluse osakonna jääkeldris lamas Krestovkal tapetud mehe laip.
Majavalitseja tundis temas otsekohe ära üürilise kolmeteistkümnendast numbrist.
