Читать книгу Luuletused - Anna Haava - Страница 5

Maru, waiki! küllalt haawu

Lõid sa maa ja mere pääl.

Waiki, — kuula! — Keset öösel

Kõlab kurblik laulu hääl:

Walu, waiki minu põues!

Süda, jää sa rahule!

Waiki, kuula! kas ei kutsu

Maru hüüd nüüd merele?

Kaugel, laia laente taga,

Sini-taewa piirilla.

Nagu kaunis unenägu

Haljendab üks ime-maa.

Luule-riik tal nimeks pandud;

Sinna tõttaks minu waim.

Sääl ehk elu mured kaoksid;

Sääl ehk kosuks rahu taim. —

Rahu, rahu! — Magus sõna!

Lootus' purjed piaisuwad. —

Aga häda! „Tule koju!”

Näki neiud laulawad.