Ebameeldivus

Оглавление

Anton Tšehhov. Ebameeldivus

EBAMEELDIVUS

Отрывок из книги

Semstvoarst Grigori Ivanovitš Ovtšinnikov, umbes kolmekümne viie aastane haiglaselt kõhn ning närviline mees, kes oli oma seltsimeestele tuntud kui väikeste tööde autor arstiteadusliku statistika alalt ja kui palavalt kiindunu niinimetatud «igapäevase elu küsimustesse», sooritas ühel hommikul ringkäiku oma haigla palatites. Talle järgnes nagu tavaliselt ta velsker Mihhail Zahharovitš, rasvase näo ning siledate võidunud juustega elatanud mees, kõrvarõngas kõrvas.

Vaevalt oli arst ringkäiku alustanud, kui talle hakkas väga kahtlasena tunduma üks tühine asjaolu, ja nimelt: velskri vest kiskus voltidesse ja ronis kangekaelselt üles, sellest hoolimata et velsker teda ühtelugu alla sikutas ja kohendas. Särk oli velskril kortsunud ja kiskus samuti turri. Pikal mustal saterkuuel, pükstel ja koguni kaelasidemel valendas siin-seal ebemeid…

.....

«On märgitud!» lausus Mihhail Zahharõtš leebelt. kuid vaadates lehte ja veendudes, et temperatuur on tõepoolest märkimata, kehitas ta hämmeldunult õlgu ja pomises: «Ei tea, seda vist Nadežda Ossipovna…»

«Ka eileõhtune on märkimata!» jätkas arst. «Ainult purjutate, pagan teid võtaks! Ka praegu olete te purjus nagu kingsepp! Kus on Nadežda Ossipovna?»

.....