Читать книгу Head eesti asjad. Leidused ja leiutajad - Arko Olesk - Страница 5

1.1
Millenniumi leiutis – Skype

Eesti kuulsaim nüüdisaegne leiutis on kahtlemata interneti­telefon Skype. Kahe Põhjamaa investori, taanlasest ettevõtjate Janus Friisi ja rootslase Niklas Zennströmi tellimusel mõtlesid selle 2004. aastal valmis eesti programmeerijad, tehnikafanaatikutest koolivennad Ahti Heinla, Priit Kasesalu ja Jaan Tallinn. Kõigil kolmel sünniaastaks 1972, kõigil sama tehnikahuvi koolipõlvest peale, mil neid paelus internetieelne arvutivõrk Fidonet. Ühine huvi leidis esimese rakenduse arvutimängude programmeerimises, kusjuures 1989. aastal kamba peale viie tuhande dollari eest üle suure lombi lennutatud arvutimäng Kosmonaut oli üldse esimene Eesti omamaine välismaale müüdud arvutimäng. 1990. aastal avaldas Kosmonaudi Rootsi firma Scandinavian PC Systems. Kuigi Kosmonaut oli piisavalt edukas, osutus tõeliseks hitiks hoopis selle järg SkyRoads2.

Arvutimängud Kosmonaut ja … (ekraanitõmmis)

… SkyRoads (ekraanitõmmis)

2000. aastal ristusid noormeeste teed toonase populaarse meelelahutusportaali Everyday.com maaletooja, Rootsi Tele2 suuromaniku Niklas Zennströmi ja tema taanlasest äripartneri Janus Friisiga, kel mõlkus mõttes omanikule tulus ja kasutajatele tasuta andmevahetusprogramm – ja viiekesi (firmajuhtide tandem oma soovidega ning värskelt koolipingist tulnud IT-kolmik oma oskustega) sünnitati kiirelt allalaetav failijagamisprogramm KaZaA – algne ametlik nimekuju selline, nüüd enamasti lihtsamalt Kazaa. Et ameerika juristid vallandasid sellepeale piraatluseteemalise nõiajahi, polnud poiste süü, küll aga viisid Kazaa vastu peetud kohtuprotsessid noormeeste nimed üleöö ülemaailmsesse meediasse. Süüdistuseta ja kokkuvõttes kasudega.

2002. aastal, kui kired maksuvabalt muusikat, filme jms meelelahutust levitava Kazaa ümber vaibusid ja konkurentide silmis pahad omanikud «lapsukese» austraallastele maha müüsid, oli rootsi-taani äritandem taas Tallinna IT-meeste ukse taga. Ideega luua telefoniteenus, millega saaks jagada kodust wifi-võrku. Idee idanedes jõuti kaugemale: luua sideteenus, mida saaks kasutada nii arvutiga wifi-võrgus kui ka mobiil- ja lauatelefoniga, nii lühisõnumeid vahetada kui ka videokõnesid pidada, pildistada ja salvestada ja seda kõike – võrreldes toonaste tavapäraste kõnehindadega – peaegu või paljuti täiesti tasuta. 2003. aastal registreerisid Zennström ja Friis Luksemburgis registreeritud uue projekti jaoks uue firma, sama aasta kevadel oli Tallinna meestel esimene programmijupp valmis, seda anti testida vaid mõnekümnele lähemale tuttavale. 29. augustil 2003 avati Skype kasutamiseks kõigile. Erilist reklaami polnud vaja – sisuliselt olematu kõnehind oli piisav peibutis (parimas tähenduses) ja enamik eestlasigi sai sellest kuulda alles New York Timesis kirjutatu kajana.

Esimesel päeval laadis Skype’i oma arvutisse 10 000 inimest, kahe kuu pärast oli kasutajaid miljon. Teisel tegevusaastal kasvas Skype’i kasutajate hulk iga päev 150 000 inimese võrra, jõudes 2005. aasta lõpuks 53 miljonini, 2009. aastal 405 miljonini, veel aasta möödudes juba 660 miljonini. (2008. aastal, kui Skype’i propageeris ameerika telestaar Oprah Winfrey, liitus sellega ligi 400 000 inimest päevas.) Esimese kümne aastaga tehti Skype’is 1,4 triljoni minuti jagu video- ja tavakõnesid ehk vestlusi, mille kestus ulatus kokku liidetuna 2,6 miljoni aastani. Seoses uute tehnoloogiliste võimaluste lisandumisega piirdub Skype’i püsikasutajate arv tänaseks keskeltläbi 300 miljoniga, küll aga oli Skype'i mobiiliäppe 2016. aasta 12. jaanuariks alla laaditud 750 miljonit korda.

Skype tuletati sõnadest sky, mis tähendab taevast, ja peer-to-peer, mis osutab info jagamisele.

Skype’i loomisel asutatud firma müüsid Zennström ja Friis 2005. aastal 2,6 miljardi dollari eest internetioksjonifirmale eBay, jättes endale 14% Skype’i aktsiatest. 2011. aasta sügisel ostis Skype’i 8,5 miljardi dollari eest enda omaks tarkvarafirma Microsoft. Skype’i peakorter asub Luksemburgis, kontorid on Londonis, Tallinnas, Tartus, Prahas ja San Joses.

Tänaseks on enam kui poolsada Skype’i endist töötajat asutanud uue ettevõtte või loonud oma idufirma. Skype’i esimene palgaline töötaja Taavet Hinrikus asutas koos Kristo Käärmaniga maailmas nii kuulsust kui ka mõnede suurpankade meelepaha pälvinud rahaülekannete ja valuutavahetusfirma TransferWise, mille käivitamisel on Skype’is saadud kogemus Hinrikuse enda sõnul aidanud mitmeid vigu vältida. Skype’i seltskonnast ja töökogemustest on alguse saanud ka idufirmad Fleep, Vitalfields, GrabCAD, Edicy ja CrushPad.

Kolm peategelast

Ahti Heinla (s 2.5.1972) hakkas küberneetikutest vanemate kõrval programmeerimist õppides arvutiprogramme kirjutama juba 10-aastase poisina; oli Jaan Tallinna koolivend Gustav Adolfi Gümnaasiumi (Tallinna 1. Keskkooli) reaalainete klassis. Pärast Kazaa ja Skype’i väljatöötamist on aktiivselt tegelenud robootikaga ning osalenud mitmesugustel valdkonnaga seotud võistlustel, sh tema kokku pandud kuukulguri meeskonnaga 2013. ja 2014. a USA kosmoseagentuuri konkursil «NASA Centennial Challenge: Sample Return Robot», kus robotitel tuli kindla aja jooksul tundmatul väljal avastada ja üles korjata näidisesemeid, nagu kogutaks kiviminäidiseid Marsilt või Kuult. Heinla sõnul oli Kuukulgur sisuliselt kolme parima seas. Siis leidis, et võiks tegelda millegi maalähedasemaga: «Roboteid ehitatakse küll väga palju, aga sageli on neile antavad ülesanded kunstlikud ja lahendatakse probleemi, mida tegelikult ei eksisteeri. Leidsime, et pakivedu on selline asi, millega ei kujuta ette, et kuskil 20 aasta pärast ikka veel koputaks üks inimene uksele ja annaks paki üle. See on selline töö, millega peaksid robotid hakkama saama,» on ta usutluses tunnistanud.3 2014. a koos Janus Friisiga loodud firmas Starship Technologies töötaski välja iseliikuva pakikanderoboti, millele arendamisel on Heinla eesmärk muuta kauba piirkondlikku kojukannet samal moel, nagu Skype muutis telekommunikatsiooni. 2007. a pälvis Heinla Valgetähe V klassi teenetemärgi ja 2008. aastal kampaania «Teeme ära!» korraldajana aasta vabatahtliku tiitli.

Priit Kasesalu (s 10.04.1972) on lisaks Skype’i tehnilise lahenduse ja programmi Kazaa väljatöötamisele arendanud ka interneti-TV rakendust Joost ning «häkkis noorte tehnikute majas modemeid juba nõukogude ajal. Programmeerimist alustas koos Jaan Tallinnaga 1986. aastal kooperatiivis VIKO. Koos Blue­mooni kolleegidega osales mitme mängu arendamises, oli fanaatiline mängur, kellel «kodus tiksuvad igas kapis serverid». Anekdoot ütleb, et kui Tallinn ja Heinla mingi asja tehnilise võimalikkuse üle vaidlevad, siis tuleb Kasesalu ja ütleb: aitab, mul on asi valmis.»4 2007. aastal pälvis Skype’i loomise ja arendamise eest Eesti presidendilt Valgetähe V klassi teenetemärgi.

Jaan Tallinn (s 14.2.1972) lõpetas 1990. a Tallinna 1. Keskkooli ja 1996. a Tartu Ülikooli teoreetilise füüsika erialal. Lõi koos Kasesalu ja Heinlaga 1993. aastal firma Bluemoon, hiljem oli põhitegija nii Kazaa kui ka Skype’i juures. «Nimetab end «linnuvaatajaks» või «kõrgelt vaatajaks». Hingelt ideoloog, filosoof ja kontseptsioonimees, on otsinud Skype’i sügavamat mõtet. Viimasel ajal on investeerinud uurimisasutustesse, mis loovad «mõistlikku» tehisintellekti ning päästavad inimkonda eksistentsiaalsetest riskidest.»5 Paigutas raha ka personaalsesse meditsiini (firma MetaMed). 2007. a pälvis Skype’i ühe leiutajana Valgetähe V klassi teenetemärgi ja on samast aastast presidendi mõttekoja liige.

2003. aastal asutasid Skype’i arendajad Jaan Tallinn, Priit Kasesalu, Toivo Annus ja Ahti Heinla investeerimisfirma Ambient Sound Investment, mis oli Skype’i vähemusosanik kuni 2005. aastani, mil müüsid oma osaluse tolleaegsele Skype’i omanikule eBayle ning on sellest ajast peale iseseisev investeerimisfirma.

2 Ivo Krustok, «Neli erakordset programmi ehk Skype’i loojate lugu», Geenius.ee http://geenius.ee/uudis/neli-erakordset-programmi-ehkskypei-loojate-lugu

3 Kadri Põlendik, «Tuntud eestlased toovad robotid tänavale», Äripäev, 02. november 2015.

4 Toivo Tänavsuu, «Skype 10», Eesti Ekspress, 25.07.2013

5 Samas.