Жанры
Авторы
Контакты
О сайте
Книжные новинки
Популярные книги
Найти
Главная
Авторы
August Gailit
Lugusid Mr. Ge-st, August Gailitist
Читать
Читать книгу Lugusid Mr. Ge-st, August Gailitist - August Gailit - Страница 5
Оглавление
Предыдущая
Следующая
1
2
3
4
5
6
7
8
9
10
11
12
13
Оглавление
Купить и скачать книгу
Вернуться на страницу книги Lugusid Mr. Ge-st, August Gailitist
Оглавление
Страница 1
Страница 2
Страница 3
Страница 4
Страница 5
Страница 6
Bernard Kangro NOOR GAILIT 1 Kui otsime August Gailiti päritolu, ta varaseid jälgi, ta noorusmaad, ta loomingu algidusid ja tagapõhja, mõjusid ta ande kujunemisel, ta varaseid kirjanduslikke näojooni, satume kohe suurtele raskustele. Meil on noorest Gailitist teada vähem kui ühestki teisest meie kirjanikust, varasemast Gailitist pole ühtki pikemat esseed, eluloolised andmed tema kohta teatmeteostes on äärmiselt napid või ebaõiged. Puudub täiesti bibliograafiline ülevaade ta nooreea ilukirjanduslikust toodangust, kõnelemata ta produktsioonist ajakirjanikuna eesti, läti ja vene keeles.
2 August Gailiti päritolu, ta vanemate, kasvumiljöö ja lapsepõlve kohta on, nagu eelpool mainitud, andmed meie teatmeteostes puudulikud. Mitte kuigi paljud ei tõsta üles Gailiti päritolu ja rahvuse küsimust, kuigi need on eesti avalikkuses kummitanud kuni viimase ajani. Kirjanduslikud vastased on vahel katsunud teda puhtalt „lätlaseks“ tembeldada. Võib arvata, et seda pole põhjustanud mitte ainult ta lätipärane nimi, vaid ka ta loomingu eripärasus meie kirjanduses. Keegi pole aga vaevaks võtnud küsimust lähemalt vaadelda ja Gailiti loomingu motiive ta pärimustest otsida.
3 Millel just ühe inimhakatise vaimses arengus on suurim osa täita, on raskelt vastatav küsimus. Tuntud pärivuse-, miljöö- ja ajateooriad ei anna ükski eraldi sellele rahuldavat vastust, kuid kõigest kokku võime ometi välja selgitada üldsuundi isiksuse kujunemisel. August Gailiti puhul on selle ürgpõhja loodimine mitmetel põhjustel erakordselt erutav.
4 Kampmaa kirjandusloos leidub stereotüüpne lause: „Lugemisoskuse omandas väike August varakult vanematekodus.“ Sellele järgneb üks neid varaste imelaste puhul tuttavaks saanud kinnitusi: „Kõneldakse, et ta juba kuueaastasena katsunud lugeda „Fausti“, muidugi teose alguskeeles.“ Kuidas selle lugemise nii varase ajaga ka nüüd on, „Faust“ kuulus küll Gailiti armastatud teoste hulka, mis ilmnes siis, kui Eesti Kirjanike Kooperatiiv „Fausti“ Ants Orase tõlkes välja hakkas andma. Kampmaa andmete kohaselt viidi poiss 1899. aastal Valga läti kihelkonnakooli; see läbi, siirdunud ta Valga linnakooli. Gailit mäletas Valgas elamist vanaema juures, kes oli tragi ning energiline naisterahvas, kamandas saksa keeles. Kampmaa teab, et noor Gailit vaatas kooli õppeaineile üleolevalt ja tegeles juturaamatute lugemisega. 1905. a. sügisel astus Gailit Tartu linnakooli II klassi.
5 „Kui päike läheb looja“, August Gailiti esimene raamat, kandis kaanel aastanumbrit 1910 ja pilti, millel naine oli kummargil horisondile vajunud päikese poole. See oli „Sakala“ ja „Meie Kodumaa“ kirjastuse väljaanne, trükitud 2500 eksemplaris J. Reimanni trükikojas Pärnus, pealadu „Meie Kodumaa“ raamatukaupluses Viljandis, 198 lk., hind 75 kopikat. Raamatule oli lisatud sinihallis toonis kunstiõpilase Bundti joonistatud autori pilt ühes allkirjaga, mis palju ei erine ta hilisemast käekirjast. Teos oli pühendatud „Agnia Ivanovnale ja tema emale“ (Gailiti õetütrele ja õele).
6
{buyButton}
Подняться наверх
