Читать книгу Armastusest sündinud - Barbara Cartland - Страница 4

Dordonge’i koopad olid olnud seal tuhandeid aastaid, enne kui nad avastati.

Üks tähtsamaid leiti 1868. aastal ja selles tulid, lisaks Aurignaci kultuuri tulekividele ja nikerdatud luudele, nähtavale kolm täiskasvanu skeletti.

Neid uuris Paul Broca, kirurg ja antropoloog, kes asutas Prantsusmaal antropoloogiakooli.

Selles, Cro-Magnoni nime all tuntud koopas tehtud avastused olid eelajaloo uurimisel esmase tähtsusega.

Mõned nendest koobastest on erakordselt ilusad, stalaktiitide ja stalagmiitidega.

1901. aastal avastati koobas, mis demonstreeris Madelaine’i kultuuri tähtsust ajal, mil kõik antropoloogid olid eelajaloo uurimise suhtes skeptilised.

Mesoliitikumi ajastu kalju oma koopajoonistustega oli lava, millel eelajalooline inimene esitas oma elu.

Seda võib näha majapidamisjäätmete jälgedest ja Madelaine’i kultuuri inimeste tööriistadest, mis on samuti välja tulnud.

Veel hiljem, 1940. aastal, peeti üheks suurimaks eelajalooliseks leiuks Euroopas Lascaux’ koobast, sest siin oli suur hulk elutruusid seinamaalinguid.

Selle koopa avastasid neli poissi, otsides oma koera, kes oli kukkunud mingisse auku.

Enamik seintel kujutatud loomadest on emased ja tiined, sümboliseerides viljakust – mõned on noolest läbistatud.

Kuristikud, mille poolest Dordogne on kuulus, on nii tohutud, et väga tõenäoliselt on siin varjul veel palju-palju rohkem avastamisväärset.