Frida Kahlo ja elu värvid

Оглавление

Caroline Bernard. Frida Kahlo ja elu värvid

Caroline Bernard. Frida Kahlo ja elu värvid

PROLOOG. Detsember 1939

1. PEATÜKK. September 1925

2. PEATÜKK

3. PEATÜKK. Sügis 1926

*

*

*

4. PEATÜKK. Oktoober 1927

*

*

*

5. PEATÜKK

6. PEATÜKK

7. PEATÜKK

8. PEATÜKK

9. PEATÜKK

10. PEATÜKK

11. PEATÜKK

*

12. PEATÜKK. November 1930

*

13. PEATÜKK

14. PEATÜKK

*

15. PEATÜKK

16. PEATÜKK

17. PEATÜKK

18. PEATÜKK

19. PEATÜKK. Suvi 1936

*

20. PEATÜKK

*

21. PEATÜKK

22. PEATÜKK

*

*

23. PEATÜKK

*

*

24. PEATÜKK

*

25. PEATÜKK

*

26. PEATÜKK

27. PEATÜKK

*

EPILOOG. Aprill 1953

*

Järelsõna

1

2

3

4

5

Отрывок из книги

Hilisel ennelõunal astus Frida kiirel sammul oma ateljeesse. Sel ajal mõjusid valuvastased tabletid alati kõige paremini. Aknast langes venivalt kuldset päikesevalgust, mis pani molberti hõõguma. „Tere hommikust, õeke,” tervitas ta papjeemašeest skeletti, mille ta oli kirjuks värvinud ja ühe oma alusseelikuga varustanud ning mis ootas teda nurgas toolil. Vanal tisleripingil olid käepärast klaaspurgikestes värvid. Nende kõrval savitopsid pintslitega – päris peenikestega, mille karvad polnud suurt paksemad ta ripsmetest, ja jämedamatega, mis olid katsudes ta isa habemeajamispintslite moodi.

Seinad olid üleni täis riputatud fotosid, joonistusi ja vanu maske, mis näisid päikesevalguses elavat. Mitmel laual ja madalal kapikesel lebasid ja seisid ta nukud ja muinasjutulised olendid, mida ta oli aastate jooksul valmistanud, tema raamatud, märkmikud, lopsakad lillekimbud ja veel hulk muid asju, mida ta armastas ja meeleldi silmitses ja mis andsid talle inspiratsiooni. Võõrale võis see ruum mõjuda lohakile jäetuna ja täis topituna, Frida jaoks oli siin kõik omal kohal. Raamatud seisid teemade järgi paigutatult riiulitel, kaustad ajaleheartiklite ja kirjadega olid korralikult märgistatud. Diego nokkis teda vahetevahel selle pärast, kuid Frida ütles siis, et ta on pärinud selle oma saksa isalt. Ta vajas mõlemat: paljusid asju enda ümber ja korda, millele kõik allus.

.....

„Sõidame siis bussiga. See vähemalt ei haise niimoodi,” tegi ta ettepaneku.

Autobussid olid linnas üsna uus nähtus. Enamasti olid need vanad, Põhja-Ameerikast pärid Fordi mudelid, mis seadistati ümber. Aga bussiga sõitmist peeti peeneks. Just sel hetkel ilmus nurga tagant punane buss, ees kiri Coyoacán. Frida jooksis sõiduki kõrval edasi, kuni jõudis ukseavani.

.....