Читать книгу Kõlu kuld 2 - Erkki Kõlu - Страница 353

Kohtuvad kaks sõpra:

„Kuulsin, et sa lahutasid! Soovin õnne!”

„Ole tänatud.”

„Miks sa ei rõõmusta? Sa ju tahtsid seda lahutust!”

„Mäletad, et me pidime naisega kruiisile minema?”

„Noh?”

„Ühel ilusal päeval, kui ma oma nüüdseks juba endise naisega tekil jalutasin, kukkus üle parda multimiljonäri poeg. Miljonär ise ei osanud ujuda ja anus kõigilt oma poja päästmist, kuid see koht lausa kubises haidest. Äkki hüppas meeleheitehoos üle parda minu naine ja päästis poisi, ise peaaegu näljaste haide saagiks langedes. Poja isa oli õnnest seitsmenda taevas. Ta kirjutas mu eksnaisele tšeki miljonile dollarile ja pakkus talle oma suurima firma juhatuses tööd. Nüüd tahavad nad vist isegi abielluda. Igal juhul on mu eksist saanud kuulsus, kes poseerib ajakirjadele ja jagab autogramme. Aga minule ei andnud ta miljonärilt saadud rahast sentigi. Vaat selline ongi naise tänu! Lõppude lõpuks olin see ju ikkagi mina, kes ta üle parda tõukas!”