Оглавление
Eva Roos. Teistmoodi mööblipood. Aramilda esimesed jõulud
Eva Roos. Teistmoodi mööblipood. Aramilda esimesed jõulud
AINUKENE AVATUD POOD
Müts!
***
JÕULUTURG JA NUKUMÖÖBEL
***
HALL ILM JA TULEDES LINN
KUIDAS PÜÜDA PÄKAPIKKU?
JÕULUVANA ABILISED
KUIDAS JÕULE OODATA
SOKID JA KALENDRID
TEISTMOODI MÖÖBLIPOOD LOOB JÕULUMEELEOLU
***
***
JÕULUKASSI ILMUMINE
***
JÕULUDE TÕELINE TÄHENDUS
JÕULUVANA KAKS NIMEKIRJA
ARAMILDA KIRJUTAB JÕULUVANALE
***
GLÖGI
PUUVÕÕRIKU PÄEV JA MUSITAVAD KLIENDID
KUI KRAMPUS KÄIB RINGI
***
KÜLALINE PÕRGUST
NIGULAPÄEV
***
JÕULUVANA TOPIS
HAMMASRATASTEGA KUUSK
MAGUS PÄEV
KAKAJA ONU
POSTKAARTIDE TÖÖTUBA
***
JÕULUMASENDUS JA KIRJAKANDJA
JÕULUVAIMUD
***
PIPARKOOGITAINAS
JÕULUTÄHT
***
JÕULUPOISID JA LUCIA
PIIM JA PUUVILJAKOOK
HIRMSAD SUGULASED KOGUNEVAD
***
KOLEDAD KAMPSUNID JA LENDAVAD PÕHJAPÕDRAD
PRÕMM!
AKNATAGUSED
***
***
***
KUUSK
OHTLIK JÕULUPIDU
aaaaaAAAAAAAHHHHHHH! SVUMP!
KINGID
KASUTATUD KOER
***
***
Отрывок из книги
Sadas laia lund. Lumeräitsakad olid prisked ja unised nagu sügisesed kärbsed. Nad ei kiirustanud langemisega, vaid õõtsusid siia-sinna, justkui otsides pepsilt paremat kohta maandumiseks. Neil oli aega terve öö. Oli jõuluõhtu ning tänavad olid tühjad. Inimesed olid kodudes ja isegi hulkuvad loomad olid leidnud endale mingi ulualuse. Ainult külm liikus ringi. Aeg-ajalt vaatas ta mõnest aknast sisse ning tema pilgust tekkisid klaasile jäälilled.
Tänavat ääristasid puumajad. Mõnigi neist oli näinud paremaid päevi ja neil kõigil oli palju lugusid rääkida. Nappis vaid neid, kes oleks osanud ehitisi kuulata. Lumine maailm tundus puhas ja rahulik – üks värske lume väikestest imedest. Juba hommikul on kõik teisiti. Inimesed ja autod hakkavad liikuma, lumi omandab uusi värve hallist kollase, musta ja pruunini. Enam pole see puhas puutumatu vaip, mis kõike katab ja ülendab. Sellest saab lõputu löga, mida on vaja minema lükata ja kõnnitee äärde kuhjadesse kühveldada.
.....
„Raske juhtum. Rääkige mulle neist midagi. Mul on justnagu selline anne. Ma oskan hästi ära arvata, mis inimene tahaks,” lohutas vana naine ja patsutas kaastundlikult nutu äärel mehe kätt. Hädane klient maigutas tummalt suud. Küsimus oli meeletult raske.
Mees oli palju tööl olnud. Ta ehitas ettevõtet üles. Ta hoolis oma perest ja tahtis teenida rohkem raha, et nad saaksid veeta rohkem aega koos ja nende elu oleks toredam. Raha tuligi juurde, kuid aeg kadus kuhugi. Vanasti… Vanasti oli neil vähe raha, aga see ei lugenud eriti. Nüüd oli neil palju rohkem raha, nad said lubada kallimaid asju, reisida, aga mingil kombel olid nad üksteist silmist kaotanud… Ta ei teadnud enam, mis neile meeldis…
.....
