Vaatlusi maailmale Pariisist. Kogutud teosed III

Оглавление

Fanny de Sivers (autor) Arne Hiob (koostaja). Vaatlusi maailmale Pariisist. Kogutud teosed III

Fanny de Sivers. Vaatlusi maailmale Pariisist. Kogutud teosed III

Saateks

SAKSAMAA KAUDU PRANTSUSMAALE. NIME LUGU. Kirjanik, Prantsusmaa eestlane Fanny de Sivers

Siversitele kasulik Fanny. Küsitles Valve Raudnask

LÜHIVAATLUSI USU- JA KIRIKUELUST. Pariisi eestlased pidasid Kolmekuningapäeva pidu

Eesti jõulud prantsuse informatsioonis

Prantsuse kirik, usuelu ja vaimulikud10

Miks oikumenism ei edene?

Hans Küng – uus Luther?

Kirik ja kodumaaküsimus

Pühaduse vaimu poliitikasse

Nõukogude Liit – lagunev koloss. Islam ähvardab kommunismi

Karjapoiss võib saada kuningaks

Kirik ja vabastamine

Mees, kes tuli Eestist, kuid ei olnud eestlane. Ignace Lepp (1910-1966)

Elu Kiriku ühinemise eest. Charles Bourgeois (1887-1963)

„Kiriku vanem tütar“

Jalutuskäik Märtrite Mäele

Prantslased kutsuvad paluma Eesti eest!

Sada hõiskavat eestlast Pariisis

Peapiiskop Udo Petersoo Pariisi eestlaste juures

Argpükslikkus – tänapäeva kristlase tunnusmärk?

Palve Eesti eest

Juutide kuningas või Jumal?

Avalik kiri Aarand Roosile

PRANTSUSMAA JA EUROOPA. ENDA ARUST EI OLE MA KIRJANIKKüsitles Jaana Petersoo

Põhjajaama roos

Terrorismikolle Pariisis

Proovimäss Pariisi majanduskriisi taustal

Märkusi kurja suve lõpul

Õõnes siin ja õõnes seal. Poliitiline olukord Prantsusmaal

Vähenev huvi vananenud Euroopa-liikumise vastu

Mis saab rahvast, kes on hakanud põlgama oma noori?

Prantsuse demokraatia ja Euroopa valimised

Eestlastele on antud ainult kuulamisõigus. Pilte Pariisist Euroopa-liikumise foorumilt

Brežnevi vastuvõtt Pariisis

„Suure venna“ impeeriumiehitus

Nõukogude Liit on määratud hävimisele

Mitterrand ja tema labrador Baltik

Veidi Euroopa-juttu Pariisi eeslinnast

Immigratsioon Prantsusmaal – kas integratsioon või okupatsioon?

Kevadrevolutsioonid Prantsusmaal: mässuline mai 1968 ja eurohirmul mai 1998

Euroopa sumab sogases vees. Euroraha tuli segasel ajal

Maimässu ideaalid ei vaimusta enam

Saagiahned baltlased Euroopa viljapõllul?

Pariisis arutati Euroopa ühinemist

Kui õmblusmasinast saab kuulipilduja

Suurriikide Euroopa

Varjuderiigi merevaik

Kas neljas Balti vabariik?

KGB-st välja kasvanud hädaoht

Nikitini-Pasko juhtumi lahendus on auküsimus

Iseäralik vene nädal Pariisis

Ajalugu on kahjuks relatiivne

Patuoina jahtimine

Sõna sõimu vastu

Inimõigused hukkuvas maailmas

Inimõigused küll, aga mitte kõigile

Tiibetlased näitavad eeskuju

Euroopa orjapidamine

Eesti orjad suurtele firmadele?

Türklased Euroopa väravas

Eurooplaseks võetakse ainult kasulikke

Kas kurdid on väikerahvas?

Aus poliitika nõuab otsustajatelt julgust

Info tegemisest ja valetamise õigusest

Ühe silmaga moraal

Integratsioon Prantsuse vaatenurgast

Kas mäss nalja pärast või sõnumiga karje?

Kas vabadusel on vaja blasfeemiat?

Võltsvabaduste orjusest

KUNSTIELU PRANTSUSMAA PEALINNAS. KÕIGE TÄHTSAM ON ELURÕÕMKirja pani Kalev Kesküla

Igaühele midagi. Kiirpilk Pariisi kevadistele kunstinäitustele

Jalutuskäik Tänavamuuseumis

Kuldsed kolmekümnendad

Võluvad hirmuäratavad 30ndad

Kellele kuulub röövitud kunst?

Näitus nagu poeem

Peade lõikamise tsivilisatsioon

Kas Mona Lisa ikka naeratab?

Kui nina on pirn või kartul. Giuseppe Arcimboldo (1526–1593)

Veneetslane Veronast. Paolo Veronese (1528-1588)

Illusioonide külmalt kirglik tõelus. Eugéne Delacroix 200

Pariisi sügisõunad. Paul Cézanne’i (1839–1906) ülevaatenäitus Grand Palais’s Pariisis

Tõelise kunstnikukarjääriga vigurivänt. Henri Rousseau (1844–1910)

Elukutselt hipi ja peale selle maalikunstnik. Paul Gauguin (1848–1903)

Iharuse pliiats. Gustav Klimt (1862–1918)

Kitš ja kõrge kunst. René Lalique (1860–1945)

Rumeenlane Pariisis. Constantin Brancusi (1876–1957) skulptuurid Pompidou keskuses Pariisis

Metsik instinkt Seine’i kaldal. Maurice de Vlaminck (1876–1958)

Erutav ja ergutav shockingElsa Schiaparelli (1890–1973)

Surma värvid Pariisis. Mark Rothko (1903–1970)

Kas tõelus on kole? Francis Bacon (1909–1992)

Ahne liha sünni ja surma vahel

Maailma ilu kastruli põhjas. Prantsuse popklassiku Césari ülevaatenäitus Pariisis Jeu de Paume’i galeriis

Mässamine vormis ja värvis. Sürrealism

Maagiline materialism ehk. André Breton (1896-1966) oksjonihaamrí all. Kevade skandaalseimast Pariisi kunstioksjonist

Mustast sapist moodsasse depressiooni. Melanhoolia

Uued varemed

Ehitaja, ehitus ja elanik. Mõtteid arhitektuurist tänapäeva Prantsusmaal

Ilu päästab maailma

MOED JA KOMBED PARIISI MOODI. KÕIK EDENEB. KÕIK ARENEB. AGA NÄOD ON MOSSISKüsitles Valve Raudnask

Liiga eestlasterohked kevaded Pariisis

Pariisi mood prantsuse moodi

Huumor päästab moehullusest

Uuenduslikku moeloomingut tänavalt

Vaateaken nagu elutuba

Elav ilu

Elegantsus algab seestpoolt ega maksa palju

Suvemoekiri Pariisist. Õmmelge ise!

Daam pitsis

Peenike peni

Naine meeste vabariigis

Ettevaatust eurolollustega!

Kaitske oma söögilauda!

Silmakirjalik tomat – postmodernne aedvili!

Odav välismaa liha ajab judinad peale

Meie igapäevane leib

Mis toimub Eesti mullas?

Kõrvitsasupp Pariisi moodi

Inimene sööb ka silmade ja kõrvadega

Statistika illusioonid

Ettevaatust, transgeenne! Biotehnoloogia kipub toidulauda vallutama

Talumees paneb suurfirmad värisema

Hüpe tundmatusse süsteemi

Kalli raha eest tervist rikkuma?

Õliga vananemise vastu

Söömisvabaduse eest peab võitlema

Ainus trööst – söömine

Sünnipäevamõtisklusi

Peod ja pühitsemised

Valude vaigistamiseks – vaimsust!

Tänu on õnnistus

KULTUUR JA KULTUURITUS PRANTSUSE MOODI. IGAL JUHUL TULEB ELUS MÕNI PROHMAKAS KAELAKüsitles Valve Raudnask

„Pariislikkuse“ otsijaile Pariisis. Manitsuskiri turistidele

Uudishimu teeb targemaks

Tõesti „hea koht“. Jalutuskäik suvises Pariisis

Prussakad ja rotid Pariisi lennujaamas

Kui taksojuht ei tea, kuhu sõita …

Igal (lollil) oma lõbu?

Võit, mis rajaneb vaimsetel väärtustel

Peale karjääri on elus ka teisi väärtusi

Lausa „Peipsi jää“ talvise Pariisi vetel

Pahupidi pööratud maailm

Avatumat aastat!

Ebaviisakus on egoism

Väike hammustus hea nimel

Siiras tänu päästab äpardunud kingitustest

Pühi tolmu ja tuuluta mõtteid

Odavat kraami – „odava“ rahva jaoks?

Leiubüroos tõrjub mobiiltelefon vihmavarju välja

Kuldraha sukasääres

Saamahimu piinakambris

Kodaniku jõud ehk savipott raudpoti vastu

Isalt päritud

Kui sõnadest jääb puudu

Võõrad võõras koolis

Kultuuri ihu

Keeleline imperialism võtab võimust

Vaidlused nime ümber

Õigus vabadusele ja pornograafia

PRANTSUSMAA JA EESTI. SELJANKAST JA SÕJASTKüsitles Valve Raudnask

Riik ja vähemusrahvused tänapäeva Prantsusmaal

Sinimustvalge Saint-Germain’i bulvaril Pariisis

Molotov-Ribbentropi pakti aastapäevalt Seine’i kaldal

Viiepäevane Eesti Vabariik 1944. aastal prantslaste silmis

Eestlaslikke mõtteid vene näitusel Pariisis

Eesti nuku jahil Pariisis

Pariislased ja Esto. Lugu järelemõtlemiseks

Balti riikide pikk teekond

Prantsuse turistide Tallinn Figaro reisiajakirjaniku silmade läbi

Külmetamine Narva piiril nõukogude moodi

Uus Euroopa pariislase aknast nähtuna

Kui palju on Eestis, mida armastada? Kas näiteks eesti keelt tasuks armastada?

Haritud ja harimatu Eesti vastuolu

Poliitikute noorus – ainus „eeskuju“ Eestist?

Pariis sai Eesti Instituudi, juhatajaks Tõnu Õnnepalu (snd 1962)

Arvo Pärdi (snd 1935) suur edu Pariisis

Eesti Vabariigi aastapäev Pariisis

Pidu Pariisis Eesti presidendi auks

Kas Eesti on minoriteet või väikerahvas?

Esimene eesti skulptuurimagister Pariisi ülikoolist. Aili Vahtrapuu (snd 1950)

Halli-sinise-lilla taeva all. Kohvikutunde Aili Vahtrapuuga Pariisis

*

*

*

*

Kui asjatundja ei tunne ära oma avalikult väljaöeldud sõnu

Tallinna linnaprojektid Pariisist vaadatuna37

Eestlanna sai teise koha keraamikavõistlusel Prantsusmaal. Aire Allikmets (snd 1960)

Vaikuse arhitektuur. Leonhard Lapin (snd 1947) Pariisi näitusel

Tühjus, millest saab luua

Jüri Arraku (snd 1936) maalinäitus Portugali kloostris

VANANEMISEST JA ELADA JULGEMISEST. FANNY DE SIVERS MÕTLEB VANANEMISE KÄSIRAAMATULE

VANANEMINE ON SEIKLUSKüsitles Indrek Treufeldt

Pöörake pilt ümber!

Huvitavad kortsud ja kaunid valged juuksed

Eesti keel – kellukeste kõlin

Kassid, ühistegevus ja Tiibet

Prantsuse kassikirjandust ja muud loomalugu

Kuskil kaevatakse hauda. Rein Alasoo (1920–1942)

Julge elada – ka siis, kui surm varitseb akna all!

SURM ON TÕSINE ASI. intervjuu Aire Goutt-Allikmetsaga

LISA. Mateeriasse kootud palve

1

2

3

4

5

6

7

8

9

10

11

12

13

14

15

16

17

18

19

20

21

22

23

24

25

26

27

28

29

30

31

32

33

34

35

36

37

38

39

40

1

2

3

4

5

6

7

8

9

10

11

12

13

14

15

16

17

18

19

20

21

22

23

24

25

26

27

28

29

30

31

32

33

34

35

36

37

38

39

40

41

42

Отрывок из книги

„Käisin mitu päeva ringi kui lummatud. Mõelda, keegi prantslanna on selle kirjutanud! Kui raske see võis olla! Ja mis põhjusel küll? Siis ma veel ei teadnud, et selle võõramaise kõlaga nime taga on Pärnust pärit eestlanna.“ Sama nime märkas Siimets järgmisel aastakümnel, kui tema kätte sattus Siversi tõlgitud ja kirjutusmasinal paljundatud vihikuke Blaise Pascali „Mõtetega“. Hiljem tulid juba ajakirjanduses ilmunud esseed, kus „autor näitas tuttavaid sündmusi hoopis uuest vaatepunktist. Need olid söakad ja sisukad mõttekäigud, mis murdsid mind priiks mõnest kivistunud mõttemüürist”.

Fannyl oli kombeks iga päev kirjutada. Pisut vähem ehk viimasel ajal. Ta meenutas ikka, kuidas õppejõud oli talle üliõpilaspõlves öelnud: „Kirjutage iga päev, kas või kaks lauset. Peaasi, kirjutage!“ Küllap arenes korrapärasest, kindlas suunas mõtlemisest ja kirjutamisest aastate jooksul eluviis, rohkem isegi kui vajadus end kirjas väljendada.”2 Ta on tõepoolest kirjutanud sadu mõtisklusi ja esseid.

.....

Juhtus ka veel selline naljakas lugu, et minu abiga sai Sven oma tiitli „vabahärra“ alles hoida. Saksa bürokraadid olid nimelt Sveni passi väljaandmisel otsustanud, et aadlitunnused on ajast ja arust, vähemalt baltlaste suhtes, ja sellepärast tuleb „von“ nime eest ära võtta. Sõitsin Kölni, tunnistasin seal, et Sven on minu mehe vend, mina paruness ja näitasin oma Prantsuse passi, kus seisis „von Sivers“. See on vist ainuke kord, kus olen saanud sellele suguvõsale kasulik olla!

Helge mälestus on jäänud Hans-Georgi emast Dagmarist, kellega suhtlesime Posenis (Poznanis) ja keda külastasin hiljem sageli Berlin-Lichterfelde baltlaste vanadekodus. „Mama“ armastas mind nagu oma last ja meie kirjavahetus oli tihe. Ta kirjutas mulle sageli prantsuse keeles, ka prantsuse ja saksa keeles segamini. Tänu tema majanduslikule abile sain lõpetada Breslau (Wrocław) ooperiteatri balletikooli kursused ja anda tantsijanna riigieksami, mis avas töövõimalused kõigis teatrites. Teda ei häirinud sugugi asjaolu, et õppisin samal ajal Breslau ülikoolis prantsuse kirjandust ja filosoofiat.

.....