„See raamat kõneleb minu pojast Farrokh Bulsarast. Maailma jaoks sai ta loomulikult tuntuks Freddie Mercury nime all. Kuid kõige muu kõrval oli ta alati endiselt armastav poeg ja pereliige. Ma igatsen teda kohutavalt, aga tänu tema muusikale ei ole ta minust kunagi kaugel. Selle ainulaadse mehe – ja armastatud poja – anne ja intelligents tagab, et mälestus temast jääb püsima ka tulevastes põlvkondades. Niisiis ma loodan südamest, et naudite tema enda sõnade lugemist, sest need näitavad täpselt, milline imeline mees ta oli.” Jer Pulsara
Оглавление
Greg Brooks. Freddie Mercury elust tema enda sõnadega
SISSEJUHATUS
EESSÕNA
Esimene peatükk
MUL OLI ÜKS TÄIUSLIK UNISTUS
Teine peatükk
MINU ROLL AJALOOS
Kolmas peatükk
SUUR TEESKLEJA
Neljas peatükk
MEISTRITEOS
Viies peatükk: esimene osa
IMELINE TUNNE
Viies peatükk; teine osa
QUEENIGA LAULUDE KIRJUTAMINE JA SALVESTAMINE
Viies peatükk: kolmas osa
QUEENI LAULUD
Kuues peatükk
TUNNEN END ÜKSINDA, KUID KEEGI EI SAA ARU
Seitsmes peatükk
MINU ELU ARMASTUS
Kaheksas peatükk
OLEN VAID LAULJA, KELLEL ON LUGU LAULDA
Üheksas peatükk
PÖÖRANE ETENDUS
Kümnes peatükk
ELEVUSE LOOMISEKS KASUTAME KÕIKI VAHENDEID
PILDID
Üheteistkümnes peatükk
TU VOZ PENETRA EN MI
Kaheteistkümnes peatükk
ÜKS MEES, ÜKS EESMÄRK, ÜKS NÄGEMUS
Kolmeteistkümnes peatükk
SEE ON MINU JAOKS AINUKE ELU
Neljateistkümnes peatükk
MINU NUKKER BLUUS
Viieteistkümnes peatükk
INIMKÄTEGA LOODUD PARADIIS
Kuueteistkümnes peatükk
KUULSUS JA RIKKUS …
Seitsmeteistkümnes peatükk
… JA KÕIK, MIS SELLEGA KAASNEB
Kaheksateistkümnes peatükk
VÕIME PÜSIMA JÄÄDA
Üheksateistkümnes peatükk
JUMALATE RÜPES
Kahekümnes peatükk
SAATUSEGA KAASA MINEMINE
– LÕPP~
TÄNUSÕNAD
ALLIKAD
Отрывок из книги
Freddie Mercuryle. Elu armastajale, laulude lauljale.
Esiteks ei ole siin leiduvat materjali kokku pandud pärast paari Freddie’ga veedetud päeva, vaid kahekümne aasta jooksul kogutud intervjuude ja tohutu hulga allikate abil. Tema mõtted ja arvamused ei ole pärit tema elu teatud hetkest, vaid lauljakarjäärist tervikuna. Loomulikult muutusid tema vaated elule vanemaks saades märgatavalt ja seda oli aja möödudes ka märgata. Freddie ütlused sellistel teemadel nagu isiklikud suhted, teised Queeni liikmed, laulude kirjutamine, eraelu ja tulevikuplaanid muutusid drastiliselt kahe aastakümne jooksul, mistõttu võib tunduda, et teatud lõigud tekstis räägivad üksteisele vastu. Kindlasti kehtiks see meie kõigi kohta, kui kakskümmend aastat meie elust äkitselt trükikirjas meie ette laotataks.
.....
Oleme bändis omavahel kokku leppinud, et vaidleme ja seejärel ütleme: „Hästi, pole oluline, kes loo kirjutas, meie meelest on see või too laul parim, sest see meeldib meile kõigile.” Kui ma suruksin läbi laulu, samas arvates, et sellest ei saa hitti, tuleks see mulle pikapeale nagunii kahjuks. Nii et näiteks „Radio Ga Ga” [1984] puhul olin mina esimene, kes ütles, et Rogeri kirjutatud laul oleks esimeseks singliks väga hea. See oli kommertslik, väga tugev ja teistsugune ning tänapäevane lugu.
Muide, mina ei ole bändi ninamees. Kõik nimetavad mind Queeni liidriks, aga ma olen vaid esilaulja. Ma ei ole kindral ega midagi seesugust. Me oleme neli võrdset inimest. Me kõik tahtsime popstaariks saada, aga ansambel on kõige tähtsam. Teisteta poleks ma keegi.
