Читать книгу Tiina Park. Naine teiselt planeedilt - Hille Karm - Страница 21

Reis on elu
Paul Gauguini jälgedes

Оглавление

Prantsuse Polüneesia, Hiva Oa saar, oktoober 2011

Noormehe nimi on Tematai. Tema paljas ülakeha on üleni mustreid täis. Ta ütleb, et tätoveeringud on tema pass. Nii on Hiva Oa saarel alati olnud.

„Meie saarel on elanikke alla kahe tuhande. Sünnitama minnakse teistele saartele, sest haiglat siin pole,” räägib Tematai meile kohalikest oludest.

Hiva Oa saarele Markiisisaartel satub turiste harva. Meie lendasime Tahiti saarelt siia poolteist tundi. Põhja poole, ekvaatorile lähemale. Loodus pole siin nii lopsakas kui Prantsuse Polüneesia teistel saartel. Ainukesteks metsloomadeks on kitsed.


Selles majas Hiva Oa saarel elas Paul Gauguin surmani. Tõsi, vahepeal põles hoone maha, kuid see restaureeriti endisena. Rein Kilk oskab põhjalikult rääkida Gauguini majamuuseumi igast pildist.


„Inimeste ohverdamise ja söömise komme oli meil veel sada kakskümmend aastat tagasi,” avameelitseb Tematai. „Suguharud võitlesid omavahel. Vangi võetud vaenlased keedeti laupäeva õhtul supiks,” kinnitab ta, lai naeratus näol. Mõtlen, kuidas minu vanaisa ehitas sel ajal juba oma talu Väo külas. Nemad aga tegid ikka laupäevaõhtuti vaenlase vangidest pidulikke supisööminguid.

1891 sattus Tahitile ja hiljem Hiva Oale tormilise ja seiklusliku eluga Paul Gauguin, üks tuntumaid prantsuse postimpressioniste. Hiva Oal elas Gauguin oma elu viimased kolm aastat. Nüüd on siin tema majamuuseum, mitu ruumi täis tema maale – tõsi küll, reprosid.

„Gauguini kaudu olen justkui ammu tuttav kogu selle piirkonna ja siinsete inimestega,” teeb meie saatejuht Rein majamuuseumi saalides ringi jalutades avastuse. Ta soovitab televaatajatel vaadata kunstiraamatuid Paul Gauguinist: „Kui hiljem siia tulete, siis tulete juba nagu tuttavasse paika.”

Polüneeslased matavad oma surnud koduaeda või lausa elumaja alla. Siiski on Hiva Oal ühel kõrgel kaljul ka surnuaed. Siit leiamegi Paul Gauguini haua, mis on väga lihtne: suur põllukivi tema nimega ja seda ümbritsevad munakivid. Panen hauale lilli.

Rein on ette valmistanud Puškini värsid eluajal endale püstitatud ausammastest. „Kas surm ongi see piir, mis teeb inimesest suure?” mõtiskleb Rein Gauguini haual. Oma eluajal oli Gauguin ju päris paheline mees: priiskava elulaadiga, vägijookide pruukija ja noorte tütarlaste ahistaja. Tema kunsti peeti tollal isegi Pariisis liiga erootiliseks. Kõik muutus pärast tema surma. Gauguinist sai suur kunstnik ja Polüneesia kommertssümbol.

Kunstniku pojapoeg elab sellel saarel praegugi. Kõik, kellelt tema kohta küsime, kinnitavad, et ta ei taha kohtuda ajakirjanikega. Pojapoeg on 54aastane ja tegeleb kookospähklite töötlemisega.

Samal kalmistul on veel ühe tuntud mehe haud. Siia on maetud Jacques Brel koos oma poiss-sõbraga. Jacques Brel, prantsuse keeleruumi kuuluv Belgia šansoonilaulja, helilooja, näitleja ja filmirežissöör avastas enda jaoks samuti selle imelise saare. Küpses eas õppis ta lenduriks ja ostis lennuki. Tema lennuki angaar asub otse Paul Gauguini majamuuseumi kõrval. Samuti seilas ta siinsetel vetel uhke purjejahiga.

Sõit saare peaaegu olematutel kruusastel mägiteedel on paras katsumus. Lõuna on meil restoranis Marie Antoinette, mis asub saare teises servas. Restorani nime järgi ootame midagi põnevat. Operaator Aare Varik sätib juba kaamera valmis. Kahel pool ikka põõsad ja põõsad ning põõsaste vahel pisike plastikust katusega putka. See ongi restoran. Laudadel lilleline vakstu ja toiduks plastmasstaldrikul kotlet salatiga. Taipan, et söögikoha nimega on veidi üle pingutatud.


Lilled Paul Gauguini hauale Hiva Oa saarel.


Kui lõuna läbi, kutsub ettekandja meid seina ääres asuva laua juurde. „Te peaksite kindlasti siit kaasa ostma ainult sellel saarel kasvava noni mahla,” soovitab ta. „See aitab kõikide haiguste vastu, ka vähist saavad selle mahla tarvitajad terveks,” on naine kindel.

Vaatan kulunud pepsipudeleid, milles on mahl, ja tänan lahket ettekandjat. Hind on sama, mis Eesti apteekides selle mahla eest tuleb välja käia.

„Kui olete omadega puntras ja üle töötanud, siis tulge siia ja rahunege maha,” soovitab Rein saate lõpukaadrites, seistes jalgupidi helesinises merevees.

Rahu on siin tõesti. Ühel selle piirkonna saarel, Mooreal, kuhu samuti jõuame, ei teata, mis on kuritegevus. Viimane liiklusõnnetuski registreeriti seal kümme aastat tagasi.

Saatesari „Reisile minuga”, saatejuht Rein Kilk

Tiina Park. Naine teiselt planeedilt

Подняться наверх