Читать книгу Konn-kuningas - Jakob Grimm - Страница 4

Vanasti, kui soovimine veel aitas, elas kuningas, kelle tütred olid kõik kenad, aga noorim nii ilus, et isegi päike, mis ometi nii palju on näinud, neidu alati imetles, kui talle näkku paistis.

Kuningalossi lähedal oli lai laas, hämar ja varjurikas. Laanes põlise pärna all oli kaev. Kui päev õige palav oli, läks kuningatütar metsa ja istus kaevu äärde vilusse. Igavuse peletamiseks võttis ta kuldse kera, pildus seda kõrgele üles ja püüdis jälle kinni; kuldne kera oli ta armsaim mängukann.