Читать книгу Sa oled alati kohal. Teadveloleku meditatsioon igapäevaelus - Jon Kabat-Zinn - Страница 5

Teadvelolekut praktiseerida võib olla lihtne, aga mitte tingimata kerge. Teadvel olemine nõuab pingutust ja distsipliini sel lihtsal põhjusel, et need jõud, mis töötavad vastu meie olemisele ärksad, nimelt harjumuspärane tähelepanematus ja automatism, on äärmiselt visad. Need on nii tugevad ja me oleme neist nii vähe teadlikud, et hädasti on vaja pühendumist ja kindlat töömeetodit, et jätkuvalt püüelda hetkede teadvustamise poole ning olla ärgas. Kuid see on tõeliselt rahuldustpakkuv tegevus, kuna saame ühendust paljude oma elu aspektidega, millest vaatame harjumuspäraselt mööda ja seega ei näe neid.

See tegevus on ka valgustav ja vabastav. Valgustav sõna otseses mõttes, sest näeme selgemalt ja seetõttu mõistame sügavamalt neid oma elu tahke, millega me pole kontaktis või mida ei soovi näha. Sinna hulka võivad kuuluda tugevad emotsionaalsed seisundid nagu lein, kurbus, haavatavus, viha ja hirm, millel me tavapäraselt ei lase teadvusesse tõusta või ei julge neid väljendada. Teadvelolek aitab meil hinnata ka selliseid tundeid nagu rõõm, rahu ja õnn, mis on sageli põgusad ja jäävad väärtustamata. Teadvelolek juhib meid uute võimalusteni olla omaenda nahas ja maailmas, mis võib vabastada meid harjumustest, mille rüppe nii sageli langeme. See annab ka jõudu, kuna selline tähelepanelikkus avab kanalid, et pääseksime sisima loovuse, intelligentsuse, kujutlusvõime, selguse, sihikindluse, valiku ja tarkuse sügavate varude juurde.

Eriti suures teadmatuses kaldume olema sellest, et mõtleme peaaegu kogu aeg. Lakkamatu mõtetevoog jätab vähe ruumi sisemisele rahule. Ja nagunii jätame endale erakordselt vähe aega, et lihtsalt olla, ilma et peaksime ringi jooksma ja kogu aeg midagi tegema. Meie tegutsemine on liiga tihti ette määratud, selle asemel et olla teadlik. Meie tegusid määravad needsamad täiesti tavalised mõtted ja impulsid, mis tormavad läbi pea nagu vetevoog, või koguni kosk. Mõtetevaling haarab meid kaasa ja me sukeldume oma ellu, mis kannab meid sellistesse paikadesse, kuhu me võib-olla minna ei tahagi, ning me ei pruugi isegi mõista, et meid sinna juhitakse.

Mediteerimine tähendab õppida sellest voolust välja tulema, istuda selle voolu kaldal ja seda kuulata, sellest õppust võtta ja seejärel kasutada selle energiaid, et need meid juhiksid, mitte ei valitseks. See ei juhtu nõiaväel iseenesest. See nõuab energiat. Nimetame püüdlust arendada võimet olla praeguses hetkes „praktikaks” või „meditatsioonipraktikaks”.

Küsimus: Kuidas saan korda seada segaduse, mis on täielikult peidus teadva taju eest?

Nisargadatta Maharadž: Jäädes iseendaks, see tähendab „olen”-tunde juurde jäädes, jälgides iseennast iga päev valvsalt ja huviga, tahtes mõista, mitte hukka mõista, vastu võttes kõik, mis ette tuleb. Niimoodi julgustate sügaval peituvat ainest pinnale tõusma, et see pääseks rikastama teie elu ja teadvust oma aheldatud jõududega. See on teadvustamise suur töö: mõistes elu ja meele olemust kõrvaldab see takistusi ja vabastab jõuvarusid. Mõistmine on uks vabadusse, tähelepanu mõistmise ema.

NISARGADATTA MAHARADŽ, „SINU ÄRKVELOLEK ON UNI”

(VIRVE KÜLAVIIRU TÕLGE)