Читать книгу Maagilised taimed ja taimemaagia - Krista Kaur - Страница 8

Aedseller

(Apium graveolens) Kuulus armurohi

Algselt kasvatati sellerit Antiik-Kreekas ja Antiik-Roomas eeskätt tema kaitsva väe ja raviomaduste pärast. Teda tunti võimsa rituaalse taimena ka vanas Hiinas. Aedselleri perekonnanimi Apium pärineb tõenäoliselt kreekakeelsest sõnast apion (pea), viidates võitjate pärgamisele. Liigiepiteet graveolens vihjab taime tugevale lõhnale.

Vana-Egiptuse iidsetest hauakambritest on leitud sellerilehtedest valmistatud pärgi ning selleripärgadega ümbritsetud muumiaid. Ka kreeklastel oli levinud tava ümbritseda surnuid sellerilehtedest vanikutega. See komme oli arvatavasti ülevõetud vanadelt egiptlastelt. Kreeklased uskusid, et sellerilehed peletavad eemale pahatahtlikke vaime ja kaitsevad hinge, kes pidi kehast lahkuma. Iidsetest aegadest kasutasid vanad kreeklased sellerilehti, sarnaselt loorberilehtedega, olümpiavõitjate pärgamiseks. Selleripärgadega ehitud sportlastele serveeriti austusavalduse märgiks ka sellerist valmistatud veini. Hiljem hakati selleripärgadega austama ka andekaid poeete, lauljaid ja kunstnikke.

Aedseller on kaheaastane 30–80 cm kõrgune rohttaim sarikaliste (Umbelliferae) sugukonnast. Vars on harunev ja vaoline. Selleri väikesed, valged või kreemikad õied on koondunud 6–12 kiirega sarikõisikutesse.

Tuntakse kolme selleri teisendit – juur-, vars- ja lehtseller. Juurseller (var. rapaceum) kasvatab 5–10 cm läbimõõduga ümmarguse, tugevasti haruneva juure, mis võib alumises osas olla neljakandiline. Koor on pruunikas või kollakasvalge. Lehtsellerit (var. secalinum) iseloomustab suur ja kiiresti taastuv lehekodarik. Lehed on õhemad kui juurselleril. Varssellerit (var. dulce) iseloomustavad jämedate leherootsudega suured lehed. Köögiviljana kasutatakse pleekinud varsi ja lehti. Aedseller pärineb Lõuna-Euroopast.

Tänapäevani peetakse Kreekas sellerit õnnetoovaks taimeks, mistõttu kreeklased kaunistavad oma kodusid sageli sellerilehtedega. Samuti on tavaks kodu kaitseks sellerijuur talismanina maja seinale riputada.

Juba ammustest aegadest on selleril olnud Euroopas mõjuvõimsa armurohu kuulsus. Arvukates rahvalugudes ja -lauludes ülistatakse sellerijuure afrodiidset jõudu. Sellerist valmistatud salat on uskumuste kohaselt suuteline sütitama armastuse tuld ja suurendama seksuaalset aktiivsust. Seller stimuleerib ajuripatsit, mis aitab kehas vallandada suguhormoone.

18. sajandil õpiti sellerit kui köögivilja tarvitama värskelt. Enne seda oli teda pikka aega kasutatud vaid küpsetatult.

Antiik-Rooma aegadel ja ka keskajal valmistati selleri mahlast eliksiiri, mis aitas leevendada artriidivalusid ja soodustas seedimist. Aedselleri juur sisaldab eeterlikke õlisid ja märkimisväärses koguses C-vitamiini ning mitmeid eluliselt vajalikke mineraalaineid – rauda, kaltsiumit, magneesiu mit, fosforit. Seepärast on seller praegugi tuntud kosutusvahend, mis suurendab nii vaimset kui ka füüsilist töövõimet. Värskete sellerivarte söömine tugevdab organismi ja tagab tervise. Ta parandab söögiisu ja soodustab seedi mist, tal on diureetiline toime, ta aitab podagra, nõgestõve ja nahapõletiku korral. Sellerimahla kompressid aitavad ravida haavandeid ja mädapaiseid. Selleriga tuleb ettevaatlik olla neeru- ja suhkruhaigetel.