Читать книгу Uneliivamees - Ларс Кеплер - Страница 1

On öö ja merelt tuiskab lund. Kõrgel raudteetammil kõnnib Stockholmi poole noor mees. Tema nägu on kahvatu kui udune klaas. Külmunud veri muudab teksapüksid jäigaks. Ta käib rööbaste vahel ja astub üle liiprite. Viiskümmend meetrit allpool paistab jäätunud laht nagu voodilinast tõmmatud riba. Valged puud ja sadama naftatsisternid on vaevu näha, konteinerikraana valguses sügaval all keerleb lumi.

Mööda noormehe vasakut käsivart jookseb soe veri peopessa ja tilgub sõrmeotstelt maha.

Lähenev öörong paneb kahekilomeetrise tammi vuhisema ja surisema.

Noor mees vääratab, vajub rööbastele, kuid ajab end siis uuesti püsti ja astub edasi.

Rongi ees vihiseb õhupahvak ja lumesuits varjab nägemist. Traxxi vedur on juba keset tammi, kui rongijuht raudteel kõndivat meest märkab. Juht annab signaali ja näeb, kuidas mees kukkuma hakkab, suure sammu vasakule, vastasrajale astub ja kitsast piirdest haarab.

Riided mehe keha ümber laperdavad. Tamm rappub. Mees seisab paigal, silmad pärani ja käsi ümber piirde.

Kõikjal on keerlev lumi ja tappev pimedus.

Verine käsi külmetab, kuid ta läheb ikka edasi.

Tema nimi on Mikael Kohler-Frost. Kolmteist aastat on ta kadunud olnud ja seitse aastat tagasi kuulutati ta surnuks.