Читать книгу Töölepingu seadus praktikas. III raamat. Töölepingu lõpetamine ja üleminek. Vastutus. Rakendussätted - Mari Rask - Страница 6

Töötaja ja tööandja võivad nii tähtajalise kui ka tähtajatu töölepingu igal ajal kokkuleppel lõpetada (TLS § 79).

Kokkuleppel lepingu lõpetamise võimalus on võlaõigusliku lepinguvabaduse üks põhimõtteid. Seetõttu ei ole ka töölepingu seadus näinud ette eriregulatsiooni töölepingu lõpetamiseks poolte kokkuleppel. Kui varemkehtinud seadus kohustas töölepingu pooli vormistama vastastikuseid kirjalikke tahteavaldusi ja nende puudumisel võis töövaidlusorgan lugeda töölepingu lõpetamise ebaseaduslikuks protseduurireeglite rikkumise tõttu, siis töölepingu seadus ei eelda kirjalikku tahteavaldust.

Seega töölepingu lõpetamisele kokkuleppel ei ole seadusandja seadnud vorminõudeid. Samuti pole oluline, mis põhjusel, kelle algatusel ja millistel tingimustel tööleping lõpetatakse. Oluline on, et töölepingu pooled on jõudnud kokkuleppele töölepingu lõpetamises.

Vältimaks hilisemaid vaidlusi selle üle, kas kokkulepe ikkagi oli olemas, on soovitatav tööandjal siiski vormistada kokkulepe kirjalikult. Eriti juhul, kui kokkulepe sisaldab mingeid vastastikuseid kohustusi (hüvitise maksmine, kahju hüvitamine), on kirjaliku kokkuleppe vormistamine oluline, et vajadusel oleks ühel poolel võimalik nõuda teiselt poolelt kokkulepitud kohustuse täitmist.

Kokkuleppe võib vormistada ka kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, kui üks pool on teinud teisele poolele ettepaneku lõpetada leping kokkuleppel ja teine pool on seda ettepanekut kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis aktsepteerinud. Näiteks on võimalik poolte kokkulepe sõlmida e-kirjade vahetamise teel.