Читать книгу Kirja vahetaja - Merike Õim - Страница 10

pöörab tee

kurale kui ka heale

Millele loota

kas südamele

või oma selgele peale

Kumba kätt minna

et iseend

rabas kohata ängita

Ühest hetkest ju

kedagi teist

enam ei mängita

Turbamättaile hele ihu

vajub sookailud rinnal

mesimurakad suletud pihus

putukad käevarte pinnal

Pikalehised huulheinad siis

karjatuseta paotuvad

Olematuiks ja hääletuiks

valud sambla sees jaotuvad