Читать книгу Hinge saatus - Michael Newton - Страница 10

Kui hingel on raske jõuda leinava täiskasvanu meeleni, võib ta kasutada sõnumi edasiandjana last. Lapsed on vaimse sfääri suhtes vastuvõtlikumad, sest nad ei ole pidanud üleloomulikus kahtlema või sellele vastu astuma. Sageli kuulub sõnumi edasiandjaks valitud laps lahkunu perekonda. Sellest on abi hingel, kes püüab saada kontakti elava sugulasega, eriti kui see inimene kuulub samasse perre. Järgmine juhtum räägib mehest, kes suri neljakümne kahe aastasena oma aias südameatakki.

7. juhtum

Dr N: Mida sa teed, et lohutada oma naist, kui oled just surnud?

H: Esiteks püüan Irene’i mähkida oma energiasse, kuid ma pole selles veel kuigi vilunud. (klient on II tasandil) Ma võin ühendust saada tema hingevaluga, kuid mitte miski, mida ma teen, ei toimi. Olen mures, sest ma ei taha hüvasti jätmata lahkuda.

Dr N: Lõdvestu ja liigu aeglaselt edasi. Ma tahan, et sa selgitaksid mulle, kuidas sa selle probleemi lahendad.

H: Ma saan õige pea aru, et suudan ilmselt Irene’i veidi lohutada, kui jõuan temani Sarah, meie kümneaastase tütre kaudu.

Dr N: Miks sa arvad, et Sarah võib sinu suhtes vastuvõtlik olla?

H: Minu ja mu tütre vahel on eriline side. Ka tema on minu lahkumise pärast väga kurb, kuid tema kurbus on suuresti segatud kohkumusega, sest see juhtus minuga nii ootamatult. Sarah ei mõista veel seda kõike. Sinna on kogunenud liiga palju naabreid, kes kõik püüavad minu naisele toeks olla. Keegi ei pööra tähelepanu Sarah’le, kes istub üksi meie magamistoas.

Dr N: Kas sa näed selles oma võimalust?

H: Jah, tegelikult Sarah tajub, et ma olen elus, ja ta on minu võngetele rohkem avatud, kui ma magamistuppa sisenen.

Dr N: Hästi, mis sinu ja su tütre vahel edasi toimub?

H: (ohkab sügavalt) Õnnestus! Sarah’l on käes ema sukavardad. Varraste kaudu saadan Sarah’ kätesse soojust ja ta tajub seda kohe. Seejärel kasutan ma vardaid hoolauana, et jõuda tema kuklasse ülemiste selgroolülideni ja mõjutada tema lõuga. (klient katkestab jutu ja hakkab naerma)

Dr N: Mis sulle rõõmu valmistab?

H: Sarah itsitab, sest ma kõditan tema lõuga, nagu tegin igal õhtul, kui ta magama heitis.

Dr N: Ja mis sa nüüd edasi teed?

H: Inimesed vajuvad laiali ja lahkuvad, sest minu keha on viidud tänavale ja tõstetud kiirabiautosse. Irene astub üksi magamistuppa, et ennast valmis seada, sest naaber lubas ta haiglasse sõidutada. Ta tahab näha, kuidas meie tütar ennast tunneb. Sarah vaatab minu naisele otsa ja ütleb: “Emme, sa ei pea minema, issi on siin minu juures – ma tean seda, sest ma tunnen, kuidas ta mind lõua alt kõditab!”

Dr N: Mida su naine seepeale teeb?

H: Irene’il on pisarad silmis, aga ta ei nuta nii valjusti kui enne, sest ta ei taha Sarah’t hirmutada. Ta kallistab meie tütart.

Dr N: Kas Irene ei taha omaks võtta mõtet, mida ta peab Sarah’ fantaasia viljaks … et sa oled seal tema juures?

H: Veel mitte, aga nüüd olen ma valmis Irene’iga kontakti võtma. Niipea kui ta võtab meie tütre ümbert kinni, täidan ma tühimiku nende vahel, kiirates energiat, mis voogab nende mõlema ümber. Ka Irene tajub mind, kuigi mitte nii tugevasti kui Sarah. Nad istuvad voodile ja hoiavad kinnisilmi teineteise ümbert kinni. Hetkeks oleme kõik kolmekesi koos.

Dr N: Kas sa tunned, et oled teinud seda, mida sa sel päeval teha otsustasid?

H: Jah, sellest piisab. Mul on aeg lahkuda, ma eemaldun neist ja hõljun majast välja. Tõusen kõrgemale ja taevas tõmbab mind enda poole. Peagi liigun ereda valguse suunas, kus kohtan oma teejuhti.