Отрывок из книги
Soome ja Eesti suhteid uurides ei saa mööda minna Urho Kaleva Kekkonenist. Aastate jooksul on kirjutatud mõndagi president Kekkoneni Eesti-suhetest, eriti tema 1964. aasta mitteametlikust visiidist Eestisse, põgusalt on viidatud ka sellele, et juba noorusaastail tundis ta huvi Eesti vastu. Kuid põhjalikku ülevaadet selle kohta, mida Eesti Kekkonenile tegelikult tähendas, ei ole siiani ilmunud. Autorid loodavad, et käesolev raamat täidab tühimiku, mis on jäänud muidu nii mahukasse Kekkoneni käsitlevasse kirjandusse.
Selles raamatus on kaks põhiosa. Kekkoneni ja Eesti suhet Teise maailmasõja lõpuni on käsitlenud Pekka Lilja, v.a Kulle Raigi kirjutatud peatükk “Ka sport on kultuur”. Sellele järgnevast ajast, kus pearõhk on Kekkoneni 1964. aasta Eesti-visiidil, on kirjutanud Kulle Raig. Noore Kekkoneni suhet Eestiga oli võimalik uurida ainult kirjalike allikate põhjal. Kekkoneni Eesti-visiidi kohta oli aga võimalus küsitleda paljusid visiidist oluliste tegelastena osa võtnud eestlasi ja soomlasi. Eriti märkimisväärsed on eestlaste meenutused, sest neist selgub, mida Kekkoneni visiit eestlastele õieti tähendas. Täname südamest kõiki neid, kes olid nõus veel kord tagasi pöörduma 1964. aasta tähtsate sündmuste juurde.
.....
Urho Kekkonen suri 1986. aastal, ainult kaks aastat enne laulvat revolutsiooni. Ta ei näinud iseseisva Eesti uuestisündi, mis oleks andnud talle võimaluse tulla tagasi noorusajal armsaks saanud Tallinna ja Tartusse, oma vanale kodumaale, nagu ta oli Eestit nimetanud Tallinna lennuväljal 11. märtsil 1964. aastal peetud kõnes. Tema südant oleks kindlasti soojendanud teadmine, et eesti suusasõbrad korraldavad ikka veel igal aastal “Kekkoneni suusaretke” samal Kääriku rajal, kus ta 1964. aastal suusatas end sporti armastava eesti rahva meeltesse ja mõtetesse.
Kui Mainilas olid kahuripaugud5 kõlanud, hakkas Nõukogude Liit kasutama baase Soome-vastasteks õhurünnakuteks. Kahjuks ei suutnud Eesti riik – niipalju kui teda alles oli – hävitustööd takistada, kuid rahva poolehoid soomlastele oli suur. Soome suursaatkonda Toompeal hakkas tulema annetusi, peamiselt raha ja rõivaid. Pärast Talvesõda sai Eesti siiski võimaluse abi pakkuda: riigid sõlmisid lepingu, mille järgi ostis Soome Eestist krediidi alusel kaupa miljoni dollari väärtuses. Ajalooline on seik, et lepingu valmistas ette ja sõlmis president Lennart Meri isa Georg Meri, tollase välisministeeriumi kaubanduspoliitika osakonna juhataja. Sõjast kurnatud Soome lapsi toodi suveks Eestisse puhkama ja seda korraldasid Suomalaisuuden Liitto6 sugulasrahvaste osakond ning Soome-Eesti Selts, mille esimees oli Urho Kekkonen. Kohe pärast seda, kui esimene sajast lapsest koosnev rühm oli 1940. aasta juunis Eestisse jõudnud, okupeeris Nõukogude Liit Eesti ja lapsed tuli saata koju tagasi.
.....
