Читать книгу Teise ringi süda - Tamsyn Murray - Страница 7

Leo palat on vaikne, nii vaikne, kui üks nurgas lärmakalt vuhiseva hingamisaparaadi ja sadade iga sekundi tagant piiksatavate monitoridega palat olla saab. Kui doktor Archer meid sisse juhatab, teeb üks õde parajasti märkmeid. Nad vestlevad lühidalt ja vaikselt ning seejärel õde lahkub, saates meile kurvasilmse naeratuse.

Leo lamab täiesti liikumatult valgete puuvillaste linade vahel. Tema rind tõuseb ühtlaselt hingamisaparaadi rütmis, kuid see on ka ainus liikumine. Kõlab tobedalt, ent mulle tundub, et kõige rohkem häiribki mind tema liikumatus; olen harjunud, et Leo on aktiivne ja täis elujõudu, nagu liiga palju magusat söönud multifilmi-Tiiger. Ta isegi kõndis kunagi unes. Ma võiksin ehk püüda end petta, et Leo magab praegu, ainult et tema suu külge teibitud toru ja piiksatused ja südamemonitori ekraanil liikuv sakiline joon tuletavad pidevalt meelde, et see pole nii.