Читать книгу Ants Antson - Tiit Lääne - Страница 1

Palju, väga palju peab tõelisel sportlasel olema järjekindlust oma eesmärkide saavutamisel. Kui püstitad eesmärgi, siis pead selle ka, maksku mis maksab, täitma. Igal aastal ületasin ma treeneri poolt seatud eesmärgid teatud varuga.

Kui teinekord ei tulnud ühe korraga ülesande täitmisega toime, siis treenisin seni, kuni mul oli norm täidetud. Iga treeningu proovisime läbi viia ikka mitmekesisemalt ja erinevalt eelmisest. Alati oli kavas midagi uut ja see aitaski kiiruisutamise vastu huvi hoida.

Ma ei pea end mingiks erandiks või suureks talendiks. Arvan, et nii kaugele, kui jõudsin mina, võib meil jõuda iga noor. Seda aga ainult sel juhul, kui tal on kindel tahtmine saada heaks sportlaseks.

Muidugi ei tohi sellele mõelda, et millestki peab loobuma, kui tahad heaks sportlaseks saada. Mina hakkasin 1956. aastal peale, kaheksa aasta pärast olin olümpiavõitja.

See 8–10 aastat on elus umbes seitsmendik. Kui sa tahad midagi saavutada, siis selle nimel tasub ju see kümme aastat ohverdada.

Minu kreedo oli omal ajal lihtne – kui sul on 40 protsentigi talenti ja 60 protsenti tööd, siis on tulemuseks olümpiavõitja. Aga kahjuks on nii, et talendikas sportlane ei viitsi tööd teha. Ja see, kes teeb palju tööd, ei ole tavaliselt nii talendikas, et temast midagi tuleks.

Ants Antson,

1967