Eesti novell 2020

Оглавление

Urmas Vadi Urmo Jaanimägi Maarja Kangro Kertu M Kristjan. Eesti novell 2020

Urmas Vadi. KÄÄBUSSIGA

Urmo Jaanimägi. AJALIKU ELU RÕÕMUD

Maarja Kangro. LÄTI LIPP

Kertu Moppel. KANGELASE TEEKOND

Paula Nerve. NII PALJU LUGUSID

Toomas Haug. MUSTAMÄE VANAD

Piret Põldver. IGAÜKS KANNAB OMA RISTI ISE

Jüri Kolk. ADA

Kairi Look. ÜMBERMÄNG

Tauno Vahter. INTSIDENT 43. LASTEAIAS

Kristjan Sander. HOMO LUDENS

Margit Lõhmus. VEIDER

Maimu Berg. MUST MEES MINU ELUS

Andrei Ivanov. HAPSAL

P. I. Filimonov. SEBASTIAN RÜÜTLI TÕEHETK

Livia Viitol. ÕPETAJANNA SAABUMINE

Eessaare Aadu. METSA SERVAL

Mart Velsker. EESTI NOVELL JA AJA VAIM

AUTORITEST

Отрывок из книги

Eelmised naabrid kolisid nii äkki, korraga oli maja tühi, müügikuulutus rippus väravas, vettis ja pleekis. Tahtjaid muidugi oli, käidi vaatamas, mõned meie uutest potentsiaalsetest naabritest tulid isegi meiega rääkima ja küsima, kuidas siin elu on. Eks nad tahtsid muidugi näha, kas me oleme normaalsed, mis on ka arusaadav, sest naabritest võib sõltuda nii mõndagi.

Siis oli tükk aega vaikust, lõpuks tulid Kaire ja Margus, hakkasid kohe remondiga pihta, Kaire tõi tomatitaimed, maja päikesepoolsele küljele istutati viinapuuväädid, ka meie käisime neid taimi vaatamas ja suhtlemas, pakkusime abi ja tööriistu, suveõhtutel istusime koos väljas, ajasime juttu ja meist said aegamisi lausa sõbrad. Aga lõpuks tuli ikkagi välja, et ei saanud. Kuid kohe alguses me seda ei teadnud. Kõike ei oska ette näha, inimese sisimasse hinge ei ulatu vaatama. Me ei oska iialgi ära arvata, mis seal võib peidus olla, kust võib pauk tulla. Aga sellist asja ei osanud me tõesti oodata, et nad võtavad endale mini- sea. Ka meile meeldivad loomad, asi polegi ju selles, vaid et kui me õhtud otsa niimoodi koos istusime ja rääkisime maast ja ilmast, miks siis kordagi ei rääkinud ei Kaire ega Margus oma plaanist võtta siga? Olgugi et minisiga. Siiski ilus oleks see olnud meiega kooskõlastada. Proovisin oma üllatust ja pettumust alla suruda, kui esmakordselt seda siga nende aias nägin, ma isegi silitasin teda, et näidata, et mul pole tema vastu midagi, aga tegin ääri-veeri juttu:

.....

„Jah, aga meile meeldib just Marelle!“ pistis Kaire vahele ja sellest tekkis üks pinev paus, ka minu naine ilmselt luges numbreid, mul viskas juba ammu üle, meie siin pingutame ja nemad on nii jõngad! Aga ma sundisin end ja olin vait. Jätkas mu naine:

„Vaadake, Marelle on meie laps ja ma leian, et pole viisakas panna oma seale meie lapse nimi.“ Nüüd kogus end Kaire, enne kui vastas:

.....