Читать книгу Akadeemia - 12 2021 - Страница 2

Mõnest viimase aja sõnavõtust ajakirjanduses jääb mulje, nagu oleks tõhus viirusvastane ravi COVID-19 korral täiesti olemas — eelkõige peetakse silmas ivermektiini —, kuid arstid millegipärast ei taha seda kasutada. Viirusvastaseid ravimeid on tegelikult väga raske välja töötada ja vaktsiine tunduvalt lihtsam. Põhjus on selles, et vaktsiinid kasutavad immuunsüsteemi enda õppimisvõimet, viirusvastased ravimid peaksid seevastu suutma viirust hävitada sel moel, et nad inimest ennast ei kahjustaks. Ent kuna viirused paljunevad inimese rakkudes (see kehtib ka selle viiruse kohta, mis praegust pandeemiat põhjustab), siis väga raske on leida ravi, mis pärsiks viiruse paljunemist, kuid jätaks inimese enda kahjustamata.

Viimasel ajal palju kõneks olnud ivermektiin on parasiidivastane ravim ja sellisena maailmas kasutusel olnud üle mitmekümne aasta, eelkõige troopilistes riikides, kus teda manustatakse kindlatel näidustustel ja vastavalt vajadusele. Ühtlasi kasutatakse seda ka veterinaarmeditsiinis. Ta toimib hästi ümarusside ja teiste parasiitide vastu ning on selles vallas väga tõhus. Ettekujutus, et ivermektiin võiks sobida ka viirushaiguste raviks, hakkas levima juba mõnda aega tagasi. See mõte sündis ajal, mil vaktsiine veel polnud — ravimitest rääkimata.

Juba 2020. aastal tehti üks katseklaasiuuring, milles leiti, et suure kontsentratsiooniga ivermektiini lahus tõepoolest pärsib selle uue koroonaviiruse paljunemist (Caly jt 2020). Asi on aga selles, et katseklaasis pärsivad koroonaviiruse paljunemist väga paljud ained. Veidi aega hiljem avaldas mitu artiklit mitmesuguste ravimite kohta firma nimega Surgisphere; muu hulgas väitsid nad end valdavat infot, et SARS-CoV-2 vastu aitab ivermektiin. Nüüdseks on selgunud, et Surgisphere’i andmed olid pehmelt öeldes paikapidamatud.1 Kui need kaks asja kokku pandi — katseklaasiuuring ja Surgisphere’i andmed —, läkski liikvele jutt ivermektiinist kui tõhusast koroonaravimist. Paljudes riikides, eeskätt Lõuna-Ameerikas, hakati ivermektiini ka kasutama. Tagantjärele vaadates võib öelda, et ivermektiinil olulist mõju sealsete haiguspuhangute ohjeldamisel ei olnud. Näiteks Peruus oli see väga laialdaselt kasutusel — ja Peruu on riik, kus kumulatiivne suremus COVID-19-sse miljoni elaniku kohta on maailma suurim.2

Maailma Terviseorganisatsioon (WHO) on algatanud hulga uuringuid juba olemasolevate toimeainete analüüsimiseks, et teha kindlaks, kas neist oleks abi COVID-19 ravis või mitte. Kuna ivermektiini kontsentratsioon katseklaasis peab olema nii suur, et inimeses pole seda võimalik saavutada, siis ivermektiini sellesse uurimisprogrammi ei kaasatud (Peña-Silva jt 2021; Shukla, Misra 2021; Schmith jt 2020).3 Ent kuna maailmas on ivermektiini väga palju propageeritud ja inimesed seda ikkagi kasutavad, siis on selguse kättesaamiseks praegu käimas mitu suuremat uuringut. Esimesed esialgsed andmed on ka juba käes ja need ei näita, et ivermektiinist mingit kliinilist kasu oleks. Osa uuringuid on siiski pooleli, nii et päris lõplikku otsust ei saa veel langetada.

Maailmas on tehtud ka väiksemaid uuringuid, kuid tõsiseid probleeme on nende puhul olnud uuringu ülesehitusega. Veel on välja tulnud, et kuna COVID-19 teema on erakordselt aktuaalne, on osa inimesi — sõna otseses mõttes aferiste — avastanud, et selle abil saab teenida nii au ja kuulsust kui ka raha. Nõnda ongi tagantjärele selgunud, et artiklid, mis on näidanud ivermektiini suurt tõhusust, on põhinenud võltsitud andmetel või on mingis muus mõttes olnud väga problemaatilised.4

Kogu see asi on olnud õppetund ka teadlaskonnale endale. On selgeks saanud, et metaanalüüside tegemisel tuleb hoolega vaadata üksikute uuringute algandmeid, mitte ainult deklareeritud tulemusi (Lawrence jt 2021). Kuid algandmete saamine ei pruugi alati lihtne olla. Võltsitud ja väga kehvade uuringute autorid pole tahtnud neid jagada, ja kui nad seda lõpuks siiski teinud on, on selgunud igasuguseid kurioosumeid. Näiteks tuli ühe uuringu puhul välja, et võrdlusrühmas surnud inimesed olid tegelikult surnud juba enne, kui ring üldse pihta hakkas. Või on uuringu andmestikku sisaldavas Exceli tabelis 11 rida andmeid, mis na korduvad ja korduvad — nii et kogu andmestik koosnebki 11 rea kordustest.5 Nõnda on teadlaskond selgeks saanud, et terade seas võib olla ka sõklaid, ja seda peab alati arvestama. Tavainimesele, kes soovib uuringute rägastikus orienteeruda, võiks soovitada sellist mittetulundusühingut nagu Cochrane, mis teeb väga korralikul tasemel uuringute analüüse.6 Nende kodulehel on kõigi kokkuvõtete ja metaanalüüside kirjeldused avaldatud lihtsas ja mittemeditsiinilises (küll inglise) keeles.7

Kirjandus

C a l y, Leon, Julian D. D r u c e, Mike G. C a t t o n, David A. J a n s,

Kylie M. W a g s t a f f 2020. The FDA-approved drug ivermectin inhibits the replication of SARS-CoV-2 in vitro. — Antiviral Research, https://doi.org/10.1016/j.antiviral.2020.104787

L a w r e n c e, Jack M., Gideon M e y e r o w i t z - K a t z, James

A. J. H e a t h e r s, Nicholas J. L. B r o w n, Kyle A. S h e l d r i c k 2021. The lesson of ivermectin: Meta-analyses based on summary data alone are inherently unreliable. — Nature Medicine, https://doi.org/10.1038/s41591-021-01535-y

P e ñ a - S i l v a, Ricardo, Stephen B. D u f f u l l, Andrew C. S t e e r, Sandra X. J a r a m i l l o - R i n c o , Amanda G w e e, Xiao Z h u 2021. Pharmacokinetic considerations on the repurposing of ivermectin for treatment of COVID-19. — British Journal of Clinical Pharmacology, Vol. 87, No. 3, pp. 1589–1590

S c h m i t h, Virginia D., Jie Jessie Z h o u, Lauren R. L. L o h m e r 2020. The approved dose of ivermectin alone is not the ideal dose for the treatment of COVID-19. — Clinical Pharmacology & Therapeutics, Vol. 108, No. 4, pp. 762–765

S h u k l a, Ajay Kumar, Saurav M i s r a 2021. Antiviral effects of ivermectin in COVID-19 — clinically plausible? — International Journal of Infectious Diseases, https://doi.org/10.1016/j.ijid.2021. 06.048

MARJE OONA (1963) on lõpetanud Tartu Ülikooli arstiteaduskonna pediaatrina (1988) ja läbinud samas spetsialiseerumiskursuse perearsti erialal (1999–2002); meditsiinidoktor (TÜ, 2004). Praegu töötab perearstina ning TÜ peremeditsiini ja rahvatervishoiu instituudi peremeditsiini kaasprofessorina.

1 Vt www.nature.com/articles/d41586-020-01695-w.

2 Vt nt www.worldometers.info/coronavirus, https://ourworldindata. org/coronavirus.

3 Vt ka www.who.int/emergencies/diseases/novel-coronavirus-2019/global-research-on-novel-coronavirus-2019-ncov/solidarity-clinical-trial-for-covid-19-treatments.

4 Vt nt www.bbc.com/news/health-58170809.

5 Vt www.medscape.com/viewarticle/962222.

6 Vt www.cochranelibrary.com/cdsr/doi/10.1002/14651858.CD015017.pub2/full

7 Vt www.cochrane.org/news/ivermectin-cochranes-most-talked-about-review-so-far-ever-why.