Читать книгу Looming - 2 2022 - Страница 3

*

Õhtu tulles vajub tagasi kõik,

igatsus, linnutiivad ja luule,

kõrkjate kahin, mälestused,

tumedaks vaikuseks akna taga.

Kaplinski läks taevasse.

Baturin läks taevasse.

Heinsaar seisab veel Emajõe kaldal sirgelt kui hiline kalamees

ja Mathura vaatab Lelle raba peal kaugusse,

kas ei paista sealt juba valguse serv.

Jõuavad nad ära oodata tunni,

mil lause lausega kokku põimub,

kõik teed toovad ülevalt alla

ja me meelekohtadest peksleb end vabaks

sootihaseid, hüüpe ja kiivitajaid?

*

Oled ühtaegu seeme ja võrse ja tüvi,

külm, mis närtsitab lehed, tuli ja torm,

sinimädanik ja juurepäss. Linnud puuladvas –

puukoristaja ja väike-kirjurähn. Ja metsnugis.

Tähthein ja jänesekapsas. Laanelilled.

Iseenese säsi ja süü,

kõdu ja kuivamine, sammal,

millesse kõik kord tagasi vajub.

*

Ma olen jumala üksi,

ainult piirpääsukesed teevad kuuskede vahel vigurlendu,

üheksa, ei, kaksteist lindu,

õhk puruneb nende kiljetest.

Ma olen jumala üksi.

Ainult hall-kärbsenäpp hoiatab poegi pesas,

et lapiline kass on taas põõsastes luusimas,

teda tasub karta.

Külakoerad hauguvad kaugel vastamisi metstuvi kudrutamisega

ja lehm ammub õhtusele lüpsile,

aga muidu olen ma jumala üksi.

Ainult vapsik otsib põrisedes lehisetüvelt saaki

ja ritsikad laulavad mu pea kohal

puudel ja põõsastel sajahäälselt.

*

Kõik see elav ühtemoodi

otsib varju, püüab leida pelgupaika,

sooja pesa, süle,

kus saaks kasvõi korraks end lõdvaks lasta

lõikava tuule, valu ja hirmu eest,

kehade paratamatu lagunemise eest.

Kõik see elav ühtmoodi

otsib päikselaiku, lahket pilku,

kinnitust, et maailm ei ole ainult aine külm põrkumine,

et keegi hoolib, et armastust on,

et jaksaks edasi minna.

*

Valida oma rada mustikavarte, villpea ja põdrasambla vahel.

Hingata sisse soo mõrkjaid mürgiseid lõhnu,

kanarbik ja sookail, küüvits.

Kuldsete tiibadega kimalane

lendab su särgikaelusele ja jääb sinna õhtut ootama.

Valged linnud sukelduvad laukasse ja

lendavad teiselt poolt välja.

Ristämblik mändide vahel koob nii tiheda võrgu,

et keegi ei pääse sealt kunagi vabaks.

Oled unenägudepüüdja.

Minna tagasi algusesse.

Minna tagasi,

algusesse.