Читать книгу Looming - 5 2020 - Страница 4

Kruusa Kalju

*

EESTI KIRJANDUSE esimese miljardaasta

kăige suuremalt mĕtleva autorina

lugu pean väikesestki.

*

TŎSTNUD ŎRNASTI tillukese tibupoea

oma pihule,

tunnen endal tulevat kananahka ihule.

Lasteaea lŏpetamise puhul (2 pala)

Mu meelest tütre lasteaeapŏlveke

kulus kiiresti —

rutem mu omaaegsest lasteaeapŏlvikust.

Poetan pisara, et see lasteaeaaeg viuhti otsa sai —

kuigi talle ŏnneks läks

ŏiglaselt see aeglaselt!

Keeliklooma kolmas nädal üksikvanemana (7 pala)

Elan nurjatut

ja sündsusetut elu —

käies poodides, keetes ja küpsetades, pestes ja koristades.

Istun ummikus oma elu nädalais, päevis, tundides

tütre järel oodates,

tütart tagant sundides.

Üksikisana tütre kŏrvalt raketiteadust ju ei tee.

Vähemalt pesen nĕusid

seda pŏhjalikumalt.

Tuhast tŏusmise

ma jätan homseks ajaks.

Konservikarbis on seks ajaks tomatised räimed saanud lamatised.

Mu meelehärmiks ema kaebab üksindust, tütar igavust.

Ise kaeban suutmatust

tunda üksi igavust.

Ajapuuduses —

kohustuste asemel mul täita tuleb

igavust tundva tütre tegevusetut aega.

Tŏstan ajutiselt

peaaju kolbast välja sügavkülmikusse —

targem oleks tiksuda paljalt seljaaju väel.

*

MŎNEDEL ON ŎU vanat rauaromu täis —

autokeresid, kärusid, karkassisid, tünnisid ja paakisid.

Minu peakolus roostetavad sinna kord tuubitud keelte

soome, jaapani, korea, hiina ja türgi riismed.

Nii ja naa (2 pala)

Ennast käsitlen veo- ja künnihobuna,

aga esitlen

ühest küljest tobuna, teisest küljest jobuna.

Vŏin kiletiibselt sipelgat ja mesilast

ju mängitseda —

kuid rööpselt hingitseda kas polüüpselt văi amööbselt.

*

OMAPÄI MA KÄIN

kultuurirahva koja ukse all nurgas oleva kassiaugu kaudu

sisse ja välja.

Mu koorikloomaaastad

Pääsmaks vaakumist on mul vaja paakumist —

praeguseks mu nahk

on neljakümne nelja millimeetri paksune.

Ĕhtujutukesi (2 pala)

Ühel kuningal

ei olnud oma tuba ega vabat aega,

tal oli alles väga palju arenguruumi.

Hiilgama vahva väike tähenärija

on suureks ohuks kogu universumi

ilule ja särale.

*

AEG RAVIB HAAVAD, muretseda ei maksa, kăik läheb üle —

kops läheb üle maksa,

maks läheb üle kopsu.

Elutoa melu (3 pala)

Ruum on kära täis, metsik üürgamine käib!

Lastel tulevad loomamängud hästi välja —

saavad olla lihtsalt ise.

Lastel ŏnnestub ahviks kehastumine suurepäraselt —

saavad olla nad ise

vabalt vaarisa moodi.

Lastel käpas on oma ala meistrite pärdikute kunst

eeskujut jäljendada,

et ennast väljendada.

*

PENID TEEVAD KOERUST ja linnukesed tsirkust —

ning mu tütreke

teeb nii oma tütruseid kui ka teisi totruseid.

*

LAPS LÄLLAB, LĔUGAB.

Ma mŭistusele jäämaks ja katarsist saamaks

tŭlgendan soorituse avangardabsurdidraamaks.

*

LAPS ÜHEST OTSAST luulet hävitab, teisest küljest hüvitab —

tilulilulisest otsast,

eluolulisest küljest.

*

VESIKIILINA pĭnevuse pinnale jääda

suutmatta

huvitun igavusest sündivast sügavusest.

Kodus üksinda

Oh uskumatult, ollagi oskamatult vaikne on tsungel

gugubarralinnutta,

surramurraelukatta.

Puhastus (2 pala)

Tehtud hilised ülekorterilised

väljakaevamised —

ajaloo prügikastis varasem kultuurikiht.

Muidu korteris värskelt puhtus valitseb,

ainult voodi all ja riidekapi otsas

kehtib vana tolmukord.

*

KUI ON MIDAGI müütilist-poliitilist vaja ehitada —

vŏin panna ŏla alla

ja seda kehitada.

*

MAJANDUSKI on raskesti kasvatatav —

kasvatatagu kas văi lŏputult, see titt

täiskasvanuks ei hakka.

*

NO OLGU MUL VĂI seitse nahka —

vabaturumajanduse eest

ma ainsamatki oma nahka turule ei tooks.

Metafüüsilise ja füüsilise isikuna

Ümbersündimist välistan. Ja taipamist pooldan äkilist.

Teisest küljest ülistan

tulumaksu

astmelist.

*

MA SÜNNIPÄEVA enam ammugi ei pea —

tähtajalised asjad tähendavad ainult

mu liimist lahti viimist.

*

TULEKS LIBLIKAL

vastutada iga oma tiivalöögi eest,

kössitaks ta kivistunult esimesel oblikal.

Tasa sŏuad, kaua jŏuad? (4 pala)

Iga teadmatta aea tagant sündivad

laulud sunnivad

elu hammasrataste vahel kella vaatama.

Täpselt südaööl olen märkamatult sŏudnud

märkmepaberil

kribinal ja krabinal üle kuupäevaraja.

Olude sunnil mu laulukesed jäävad

üha napimaks —

jäävad ühe lausega üksnes jäämäe tipuks.

Ja mulle hakkab ühe hea laulukese juurde jŏudmiseks

inimelu tunduma

liiga lühikesena…