Читать книгу Uus kuub - Aare Arndt - Страница 19

õhk lõpeb

viimne klahv on ootel

nahktiibses laperdavas öös

valgeist lahku musti noote

kahte leeri käsi lööb

kaanetumas keeletuna

hea olla – kuskil kumiseb

ärgates võin olla muna

kel kõverused lumised