Оглавление
Alain Bergala. Filmiesteetika
SISSEJUHATUS
1 KINOTEEMALISTE KIRJUTISTE TÜPOLOOGIA
1.1 “Laia lugejaskonna” väljaanded
1.2 Filmihuvilistele mõeldud teosed
1.3 Teoreetilised ja esteetikaalased kirjutised
2 KINOTEOORIAD JA FILMIESTEETIKA
2.1 “Algne” teooria
2.2 Deskriptiivne teooria
2.3 Filmiteooria ja esteetika
2.4 Filmiteooria ja tehniline praktika
2.5 Kinoteooriad
FILM KUI VISUAALNE JA HELILINE REPRESENTATSIOON
1 FILMIRUUM
2 SÜGAVUSTEHNIKAD
2.1 Perspektiiv
2.2 Teravusulatus
3 MÕISTE “PLAAN”
4 FILMIKUNST KUI HELILINE REPRESENTATSIOON
4.1 Majanduslik-tehnilised tegurid ja nende ajalugu
4.2 Esteetilised ja ideoloogilised tegurid
MONTAAŽ
1 MONTAAŽIPRINTSIIP
1.1 Montaažiobjektid
1.1.1 Plaanist kõrgema tasandi filmiosad (filmi süntagmad20)
1.1.2 Plaanist madalama tasandi filmiosad
1.1.3 Filmiosad, mis ei ühti või ei ühti täielikult plaanideks jaotatusega
1.2 Montaažitöö modaalsused
1.3 “Laiendatud” montaažidefinitsioon
2 MONTAAŽI FUNKTSIOONID
2.1 Empiiriline lähenemine
2.2 Süstemaatilisem kirjeldus
2.2.1 “Produktiivne” montaaž
2.2.2 Süntaktilised funktsioonid
2.2.3 Semantilised funktsioonid
2.2.4 Rütmilised funktsioonid
3 MONTAAŽI IDEOLOOGIAD
3.1 André Bazin ja “läbipaistev” film
3.1.1 “Piiratud montaaž”
3.1.2 Läbipaistvus
3.1.3 Keeldumine montaažist väljaspool järjepidevust
3.2 Sergei Eisenstein ja “filmidialektika”
3.2.1 Fragment ja konflikt
3.2.2 Montaaži mõiste laiendus
3.2.3 Mõju vaatajale
FILM JA JUTUSTAMINE
1 NARRATIIVNE FILM
1.1 Filmi ja jutustamise kohtumine
1.2 Mittenarratiivne film: raskused piiri tõmbamisel
1.2.1 Narratiivne/mittenarratiivne
1.2.2 Ühe poleemika alustalad
1.3 Narratiivne film: uurimisobjektid ja – eesmärgid
1.3.1 Uurimisobjektid
1.3.2 Uurimise eesmärgid
2 MÄNGUFILM
2.1 Iga film on fiktsioon
2.2 Referendi probleem
2.3 Narratiiv, jutustamine, diegees
2.3.1 Narratiiv ehk narratiivne tekst
2.3.2 Jutustamine
2.3.3 Lugu ehk diegees
2.3.4 Narratiivi, loo ja jutustamise suhted
2.4 Narratiivsed koodid, funktsioonid ja tegelased
2.4.1 Programmeeritud lugu: ettemääratuse intriig ja hermeneutiline fraas
2.4.2 Funktsioonid
2.4.3 Tegelased
3 REALISM FILMIKUNSTIS
3.1 Väljendusainese realism
3.2 Filmisüžeede realism
3.3 Tõepärasus
3.3.1 Tõepärasus ja avalik arvamus
3.3.2 Tõepärasuse ökonoomne süsteem
3.3.3 Tõepärasus kui kehandiefekt
3.4 Žanriefekt
4 REAALSUSE MULJE
KINO JA KEEL
1 FILMIKEEL
1.1 Endisaegne mõiste
1.2 Esimesed teoreetikud
1.3 Filmi “grammatikad”
1.4 Klassikaline keelekontseptsioon
1.4.1 Traditsiooniline filmikeel
1.4.2 Keele kadumise poole?
1.5 Märkideta keel
2 KAS FILM ON KEEL VÕI KEELESÜSTEEM?
2.1 Filmikeel ja keelesüsteem
2.1.1 Keelesüsteemide mitmekesisus, filmikeele ühtsus
2.1.2 Keeletegevus, kommunikatsioon ja pooluste vahetumine
2.1.3 Filmikeele analoogne tasand
2.1.4 Diskreetsete ühikute eksistents ja lineaarsus
2.1.5 Filmi seesmiste liigenduste probleem
2.2 Filmi mõistetavus
2.2.1 Tajupõhine analoogia
2.2.2 “Ikoonilise nimetamise” koodid
2.2.3 Puhtfilmilised tähistavad figuurid
3 FILMIKEELE HETEROGEENSUS
3.1 Väljendusaines
3.2 Koodi mõiste semioloogias
3.3 Kino spetsiifilised koodid
3.4 Mittespetsiifilised koodid
4 FILMI TEKSTUAALNE ANALÜÜS
4.1 Filmiteksti mõiste teoses “Keel ja kino”
4.2 Üks näide: tekstuaalne süsteem David W. Griffithi filmis “Sallimatus”
4.3 Teksti mõiste kirjandussemiootikas
4.4 Tekstuaalse analüüsi originaalsus ja teoreetiline ulatus
4.4.1 Tekstuaalse analüüsi põhiomadused
4.4.2 Tekstuaalse analüüsi raskused
FILM JA VAATAJA
1 FILMIVAATAJA
1.1 Representatiivse illusiooni tingimused
1.2 Vaataja “vormimine”
1.3 Filmoloogiline vaatajakäsitlus
1.4 Filmivaataja, “kujutluslik inimene”
1.5 Uus filmivaataja käsitlus
2 FILMIVAATAJA NING FILMIGA SAMASTUMINE
2.1 Samastumise roll Mina imaginaarses formatsioonis psühhoanalüütilise teooria järgi
2.1.1 Esmane samastumine
2.1.2 “Peeglifaas”
2.1.3 Teisesed samastumised ja Oidipuse kompleks
2.1.4 Teisene samastumine ja Mina
2.2 Samastumine kui nartsissistlik regressioon
2.2.1 Samastumise regressiivne iseloom
2.2.2 Samastumise nartsissistlik iseloom
2.2.3 “Oraalse staadiumi” taasaktiveerimine
2.2.4 Samastumine ja sublimatsioon
3 TOPELTSAMASTUMINE FILMI PUHUL
3.1 Esmane samastumine filmi puhul
3.2 Teisene samastumine filmi puhul
3.2.1 Algne samastumine narratiiviga
3.2.2 Samastumine ja psühholoogia
3.3 Samastumine ja struktuur
3.3.1 Situatsioon
3.3.2 Filmi pindmised samastumismehhanismid (jaotuse tasandil)
3.4 Samastumine ja lausumine
3.5 Filmivaataja ning psühhoanalüütiline subjekt: dilemma
KOKKUVÕTE
JÄRELSÕNA
VIIDATUD KIRJANDUS
TEMAATILINE KIRJANDUS
1 ESTEETIKASSE JA TEOORIASSE SISSEJUHATAVAD TEOSED
2 FILM KUI VISUAALNE JA HELILINE REPRESENTATSIOON
3 MONTAAŽ
4 KINO JA JUTUSTAMINE
5 STSENAARIUM (NARRATIIVNE ASPEKT)
6 KINO JA KEEL, KLASSIKALISE KINO KRIITIKUD JA TEOREETIKUD
7 FILM JA SELLE VAATAJA
8 KINOAJALUGU, AJALUGU JA KINO
9 AUTORIPOLIITIKA, FILMITEGIJATE KIRJUTISED, MISANSTSEEN, KRIITIKA
10 FILMIDE ANALÜÜS, GENEETILINE LÄHENEMINE
