Filmiesteetika
Реклама. ООО «ЛитРес», ИНН: 7719571260.
Оглавление
Alain Bergala. Filmiesteetika
SISSEJUHATUS
1 KINOTEEMALISTE KIRJUTISTE TÜPOLOOGIA
1.1 “Laia lugejaskonna” väljaanded
1.2 Filmihuvilistele mõeldud teosed
1.3 Teoreetilised ja esteetikaalased kirjutised
2 KINOTEOORIAD JA FILMIESTEETIKA
2.1 “Algne” teooria
2.2 Deskriptiivne teooria
2.3 Filmiteooria ja esteetika
2.4 Filmiteooria ja tehniline praktika
2.5 Kinoteooriad
FILM KUI VISUAALNE JA HELILINE REPRESENTATSIOON
1 FILMIRUUM
2 SÜGAVUSTEHNIKAD
2.1 Perspektiiv
2.2 Teravusulatus
3 MÕISTE “PLAAN”
4 FILMIKUNST KUI HELILINE REPRESENTATSIOON
4.1 Majanduslik-tehnilised tegurid ja nende ajalugu
4.2 Esteetilised ja ideoloogilised tegurid
MONTAAŽ
1 MONTAAŽIPRINTSIIP
1.1 Montaažiobjektid
1.1.1 Plaanist kõrgema tasandi filmiosad (filmi süntagmad20)
1.1.2 Plaanist madalama tasandi filmiosad
1.1.3 Filmiosad, mis ei ühti või ei ühti täielikult plaanideks jaotatusega
1.2 Montaažitöö modaalsused
1.3 “Laiendatud” montaažidefinitsioon
2 MONTAAŽI FUNKTSIOONID
2.1 Empiiriline lähenemine
2.2 Süstemaatilisem kirjeldus
2.2.1 “Produktiivne” montaaž
2.2.2 Süntaktilised funktsioonid
2.2.3 Semantilised funktsioonid
2.2.4 Rütmilised funktsioonid
3 MONTAAŽI IDEOLOOGIAD
3.1 André Bazin ja “läbipaistev” film
3.1.1 “Piiratud montaaž”
3.1.2 Läbipaistvus
3.1.3 Keeldumine montaažist väljaspool järjepidevust
3.2 Sergei Eisenstein ja “filmidialektika”
3.2.1 Fragment ja konflikt
3.2.2 Montaaži mõiste laiendus
3.2.3 Mõju vaatajale
FILM JA JUTUSTAMINE
1 NARRATIIVNE FILM
1.1 Filmi ja jutustamise kohtumine
1.2 Mittenarratiivne film: raskused piiri tõmbamisel
1.2.1 Narratiivne/mittenarratiivne
1.2.2 Ühe poleemika alustalad
1.3 Narratiivne film: uurimisobjektid ja – eesmärgid
1.3.1 Uurimisobjektid
1.3.2 Uurimise eesmärgid
2 MÄNGUFILM
2.1 Iga film on fiktsioon
2.2 Referendi probleem
2.3 Narratiiv, jutustamine, diegees
2.3.1 Narratiiv ehk narratiivne tekst
2.3.2 Jutustamine
2.3.3 Lugu ehk diegees
2.3.4 Narratiivi, loo ja jutustamise suhted
2.4 Narratiivsed koodid, funktsioonid ja tegelased
2.4.1 Programmeeritud lugu: ettemääratuse intriig ja hermeneutiline fraas
2.4.2 Funktsioonid
2.4.3 Tegelased
3 REALISM FILMIKUNSTIS
3.1 Väljendusainese realism
3.2 Filmisüžeede realism
3.3 Tõepärasus
3.3.1 Tõepärasus ja avalik arvamus
3.3.2 Tõepärasuse ökonoomne süsteem
3.3.3 Tõepärasus kui kehandiefekt
3.4 Žanriefekt
4 REAALSUSE MULJE
KINO JA KEEL
1 FILMIKEEL
1.1 Endisaegne mõiste
1.2 Esimesed teoreetikud
1.3 Filmi “grammatikad”
1.4 Klassikaline keelekontseptsioon
1.4.1 Traditsiooniline filmikeel
1.4.2 Keele kadumise poole?
1.5 Märkideta keel
2 KAS FILM ON KEEL VÕI KEELESÜSTEEM?
2.1 Filmikeel ja keelesüsteem
2.1.1 Keelesüsteemide mitmekesisus, filmikeele ühtsus
2.1.2 Keeletegevus, kommunikatsioon ja pooluste vahetumine
2.1.3 Filmikeele analoogne tasand
2.1.4 Diskreetsete ühikute eksistents ja lineaarsus
2.1.5 Filmi seesmiste liigenduste probleem
2.2 Filmi mõistetavus
2.2.1 Tajupõhine analoogia
2.2.2 “Ikoonilise nimetamise” koodid
2.2.3 Puhtfilmilised tähistavad figuurid
3 FILMIKEELE HETEROGEENSUS
3.1 Väljendusaines
3.2 Koodi mõiste semioloogias
3.3 Kino spetsiifilised koodid
3.4 Mittespetsiifilised koodid
4 FILMI TEKSTUAALNE ANALÜÜS
4.1 Filmiteksti mõiste teoses “Keel ja kino”
4.2 Üks näide: tekstuaalne süsteem David W. Griffithi filmis “Sallimatus”
4.3 Teksti mõiste kirjandussemiootikas
4.4 Tekstuaalse analüüsi originaalsus ja teoreetiline ulatus
4.4.1 Tekstuaalse analüüsi põhiomadused
4.4.2 Tekstuaalse analüüsi raskused
FILM JA VAATAJA
1 FILMIVAATAJA
1.1 Representatiivse illusiooni tingimused
1.2 Vaataja “vormimine”
1.3 Filmoloogiline vaatajakäsitlus
1.4 Filmivaataja, “kujutluslik inimene”
1.5 Uus filmivaataja käsitlus
2 FILMIVAATAJA NING FILMIGA SAMASTUMINE
2.1 Samastumise roll Mina imaginaarses formatsioonis psühhoanalüütilise teooria järgi
2.1.1 Esmane samastumine
2.1.2 “Peeglifaas”
2.1.3 Teisesed samastumised ja Oidipuse kompleks
2.1.4 Teisene samastumine ja Mina
2.2 Samastumine kui nartsissistlik regressioon
2.2.1 Samastumise regressiivne iseloom
2.2.2 Samastumise nartsissistlik iseloom
2.2.3 “Oraalse staadiumi” taasaktiveerimine
2.2.4 Samastumine ja sublimatsioon
3 TOPELTSAMASTUMINE FILMI PUHUL
3.1 Esmane samastumine filmi puhul
3.2 Teisene samastumine filmi puhul
3.2.1 Algne samastumine narratiiviga
3.2.2 Samastumine ja psühholoogia
3.3 Samastumine ja struktuur
3.3.1 Situatsioon
3.3.2 Filmi pindmised samastumismehhanismid (jaotuse tasandil)
3.4 Samastumine ja lausumine
3.5 Filmivaataja ning psühhoanalüütiline subjekt: dilemma
KOKKUVÕTE
JÄRELSÕNA
VIIDATUD KIRJANDUS
TEMAATILINE KIRJANDUS
1 ESTEETIKASSE JA TEOORIASSE SISSEJUHATAVAD TEOSED
2 FILM KUI VISUAALNE JA HELILINE REPRESENTATSIOON
3 MONTAAŽ
4 KINO JA JUTUSTAMINE
5 STSENAARIUM (NARRATIIVNE ASPEKT)
6 KINO JA KEEL, KLASSIKALISE KINO KRIITIKUD JA TEOREETIKUD
7 FILM JA SELLE VAATAJA
8 KINOAJALUGU, AJALUGU JA KINO
9 AUTORIPOLIITIKA, FILMITEGIJATE KIRJUTISED, MISANSTSEEN, KRIITIKA
10 FILMIDE ANALÜÜS, GENEETILINE LÄHENEMINE
Отрывок из книги
Prantsuse kirjastused avaldavad igal aastal sadu kinole pühendatud raamatuid. Üks mahukas kataloog, mis ilmus 1980. aasta kevadel ajakirja Cinéma d’aujourd’hui 16. numbri lisana, kannab päris tabavat pealkirja: “Kino 100 000 leheküljel”. Igas kuus ilmub ka üle kümne ajakirja, mis kajastavad filmikriitikat, tehnilisi küsimusi, näitlejate elu jne. Kollektsionäär ei tea, kuhu kõik ostetud raamatud ja ajakirjad panna, algaja ei oska aga nende vahel valida.
Et täpsustada, milline koht kuulub selles olukorras käesolevale käsiraamatule, püüame järgnevalt anda lühikese ülevaate kinoteemaliste kirjutiste tüpoloogiast. Üldiselt jagunevad need kolmeks vägagi erineva mahuga alajaotuseks: “laiale lugejaskonnale” mõeldud raamatud ja ajakirjad, “filmihuvilistele” mõeldud teosed ning viimaks teoreetilised ja esteetikaalased kirjutised. Mõistagi pole need kategooriad üksteisest rangelt eraldatud: filmihuvilistele mõeldud raamat võib leida küllalt palju lugejaid ning omada seejuures ikkagi vaieldamatut teoreetilist väärtust. Seda juhtub siiski üsna harva ja sel juhul on tegemist peamiselt kino ajalugu käsitlevate raamatutega, mille heaks näiteks Prantsusmaal on Georges Sadouli teosed.
.....
Siinkohal omab mõistagi tähtsust just selle tehnilise näitaja esteetiline ja ekspressiivne roll. Tegelikult ei tähista “teravusulatus”, mille äsja defineerisime, mitte välja enda sügavust.9 See fenomen, mida püüame käesolevas peatükis kirjeldada, oleneb mitmesugustest filmipildi parameetritest, sealhulgas ka teravusulatuse kasutamisest. Teravusulatus on tähtis abivahend sügavusillusiooni loomisel. Kui see on suur, siis võimendavad kõik teljele reastatud ja teravatena paistvad objektid perspektiiviefekti tajumist; kui see on vähendatud, näitavad tema enda piirid pildi “sügavust” (tegelane muutub teravamaks sedamööda, kuidas ta meile “läheneb”, jne).
Mitmesuguseid näiteid teravusulatuse kasutamisest:
.....