Kultuur ja eetika

Оглавление

Albert Schweitzer. Kultuur ja eetika

KULTUURI ALLAKÄIK JA TAASLOOMINE. Kultuurifilosoofia. Esimene osa

Eelmärkus

I peatükk. Filosoofia süü kultuuri allakäigus

II peatükk. Kultuuripärssivad asjaolud meie majanduslikus ja vaimses elus

III peatükk. Kultuuri eetiline põhiiseloom

IV peatükk. Tee kultuuri uuestisünnile

V peatükk. Kultuur ja maailmavaade

KULTUUR JA EETIKA. Kultuurifilosoofia. Teine osa

Eessõna

I peatükk. Kultuuri kriis ja selle vaimne põhjus

II peatükk. Optimistliku maailmavaate probleem

III peatükk. Eetiline probleem

IV peatükk. Religioosne ja filosoofiline maailmavaade

V peatükk. Eetika ja kultuur kreeka-rooma filosoofias

Seneca eetilised ütlused

Epiktelose eetilised ütlused

Eetilised ütlused. Marcus Aureliuse „Enesevaatlustest”

VI peatükk. Optimistlik maailmavaade ja eetikarenessansis ja järelrenessansis

VII peatükk. Eetika põhjendamine 17. ja 18. sajandil

VIII peatükk. Kultuuri alusepanek ratsionalismi ajajärgul

IX peatükk. Kanti optimistlik-eetiline maailmavaade

X peatükk. Spinoza ja Leibnizi natuurfilosoofia ja maailmavaade

XI peatükk. J. G. Fichte optimistlik-eetiline maailmavaade

XII peatükk. Schiller. Goethe. Schleiermacher

XIII peatükk. Hegeli üle-eetiline optimistlik maailmavaade

XIV peatükk. Hilisem utilitarism. Bioloogiline ja sotsioloogiline eetika

XV peatükk. Schopenhauer ja Nietzsche

XVI peatükk. Maailmavaate eest võitlemise lõppfaas Õhtumaal

XVII peatükk. Uus tee

XVIII peatükk. Optimismi põhjendamine elutahte alusel

XIX peatükk. Eetika probleem eetika ajaloo põhjal

XX peatükk. Andumuse eetika ja enesetäiustamise eetika

XXI peatükk. Elu ees aukartuse eetika

XXII peatükk. Elu ees aukartuse kultuurienergiad

Отрывок из книги

Proua Annie Fischerile

sügavas tänumeeles

.....

Tema ebanormaalne mõjutatavus ei jõua talle teadvusse nõrkusena. Ta tajub seda mingi saavutusena. Piiritus vaimses andumuses kollektiivsusele arvab ta õigustavat tänapäeva inimese suurust. Sihilikult ajab ta loomuliku seltsivuskalduvuse vägivaldseks.

Kuna me niiviisi loobume individuaalsuse ürgõigustest, ei saa meie sugupõlv anda uusi mõtteid või olemasolevaid otstarbekalt uuendada, vaid ta kogeb üksnes seda, kuidas juba kehtivad mõtted omandavad üha suurema autoriteedi, kujunevad järjest ühekülgsemaks ning elavad ennast välja äärmuslike ja ohtlikemate tagajärgedeni.

.....