Читать книгу Vabaduse mõtteis Karjalas - Aleksander Kaasik - Страница 3

Vanarahva soovitus „Mees peab kasvatama üles poja, istutama puu ja ehitama maja!“ on linnastumise ajastul ümber kukkumas. Valdavalt püstitame kivist korrusmaju ja puid kasvatame vähem, kui langetame.

„Metsa raiutakse, laastud lendavad!“ Kui sajand tagasi soojendas lennukas väljaütlemine proletaarlaste hinge, siis täna annavad puiduhelbed ennekõike korterisooja ja hingekosutuse asemel otsime vahel hoopis valu – ajaloost ja poliitikast.

Samavõrd inimestega väheneb puude iive metsas. Enam ei suuda puudelangetamist heastada, ka mitte siis, kui kogu perega mõne istiku puuks sirgutame. Kuigi jah, oma istiku kasv, paisuv puutüvi kosutab. Rohelise südamerahu saame kindla peale põlismetsadest. Põhjalast leiame neid enam.

Sõidame Solovetsi saarele.

Raamatus püüan ilmutada, kui kaugele on metsaraides „puulaastud” – Eesti mõistes ja Venemaa pildis – lennanud.

http://nagi.ee/photos/photo_sizes.php?id=21895763&size=l&album_id=300655

Foto: suund Solovetsi saarele

Lugupeetud lugeja!

Et olen autoreisil ja matkarajal üksi, oled minu partneriks, kellega suhelda ja küsimusi keerutada. Kui lähed aga ise reisima, tasub rehkendada, et kõige siledam tee ei vii iga kord huviväärsuste juurde – olgu see siis otseses või kaudses mõttes.