Реклама. ООО «ЛитРес», ИНН: 7719571260.
1. peatükk
2. peatükk
3. peatükk
4. peatükk
5. peatükk
6. peatükk
7. peatükk
8. peatükk
9. peatükk
10. peatükk
11. peatükk
12. peatükk
13. peatükk
14. peatükk
15. peatükk
16. peatükk
Epiloog
Vapustava uudise rääkis või õigemini tõi oma jalgrattal Lockhart Valleyse Nathaniel Sparck. Punajuukseline võllaroog jooksis oma tädi, missis Sparcki toidupoodi, haaras lahtisest pakist ingveriküpsise ja teatas pungil suuga:
“Aga Kanarbiku mõisale on pärija välja ilmunud!”
.....
Isegi kunstnik Agatha Mollesti vend, kes igal aastal Lockhart Valleys suvilat üüris, oli abielus. Ta saatis õde pikkadel jalutuskäikudel mööda metsi ja kutsus esile põlevat uudishimu küla kaunitaride hulgas. Kuid tumedate õlgadeni kiharatega Michael Mollest ei pimestanud mitte ainult oma valgehambulise naeratuse, vaid ka laulatussõrmusega. Ükskord tuli Lockhart Valleysse ka tema abikaasa. Too oli sama tumedate juustega nagu Mike ja maalis sama suurepäraseid pilte nagu Agatha. Ja kohalikud tütarlapsed mõistsid, et neil ei ole mingit võimalust.
Pole siis imestada, et kuuldused missis Trouti veel vallalise pärija saabumise kohta võeti vastu sellise entusiasmiga. Kanarbiku mõisa hallist kivist küllaltki sünge ja koleda maja üle oli uhke kogu küla. Räägiti isegi, et Kanarbiku mõisal on mingi kindel ajalooline väärtus, sest üks kuningas olevat siin pärast jahti kohalikes läbipääsmatutes metsades ühe öö peatunud. Kadunud missis Trout, abielunimega leedi Mullion, hoidis maja ideaalses korras, olgugi et oli kitsi. Vahel kujutasid Lockhart Valley tüdrukud, et kõrgete, kardinatega kaetud akendega majas ei ela mitte poolearuline ihne vanaeit, vaid noor kaunis kurbade silmadega krahv. Nad ei oleks seda ilmaski tunnistanud, kuid enne und mõtles igaüks endale välja romantilise loo sellest, kuidas selles krahvis lööb lõkkele armastus…
.....