Kevadohver

Оглавление

Андерс де ла Мотт. Kevadohver

Anders de la Motte. Kevadohver

PROLOOG. 19. mai 1986

1

2

3. Volbriöö 1986

4

5. Volbriöö 1986

6

7. Volbriöö 1986

8

9. Volbriöö 1986

10

11. Volbriöö 1986

12

13. Volbriöö 1986

14

15. Volbriöö 1986

16

17. Volbriöö 1986

18

19. Volbriöö 1986

20

21. Volbriöö 1986

22

23. Volbriöö 1986

24

25

26. Volbriöö 1986

27

28

29. Volbriöö 1986

30

31

32

33. Volbriöö 1986

34

35. Volbriöö 1986

36

37. Volbriöö 1986

38

39. Volbriöö 1986

40

41. Volbriöö 1986

42

43. Volbriöö 1986

44

45

46. 27. mai 1986

47

48

49

50

51

*

52

53

54

55

56

57

58

59

60

61

*

62

63

64

65

66

67

68

69

70

71

72

73

74

75

76. Volbriöö 1986

77

78

79

80

81

82

83

84

85

86

87. 18. mai 1986

88

89

90

91

92

EPILOOG

AUTORI KOMMENTAAR

1

Отрывок из книги

Kohe, kui Väike-Stefan rabasse jõudis, meenus talle surnud tüdruk. Võimatu oli sellele mitte mõelda. Telefonimäng, mis juba esimese mai hommikul algas, oli jõudnud sealkandis viimaste nädalate jooksul mitu ringi teha. Ta kujutas ette kohutavaid pilte, neid polnud võimalik eemale tõrjuda.

Tüdruku elutu keha keset kiviringi ohvrikivil. Valge kleit, lahtised juuksed. Käed rinnal risti, kangete sõrmede vahel kaks hirvesarve. Kunagi nii kaunis nägu verise taskurätikuga kaetud. Justkui poleks see, kes tema elu võttis, tahtnud talle hiljem silma vaadata.

.....

„Kuidas Bertilil täna on?” saab Thea üle huulte.

„Hästi. Ta oleks tahtnud kaasa tulla, aga oli natuke väsinud. Nad vist alustavad nüüd.” Ingrid osutab teletiimi poole.

.....