Оглавление
Andreas Michalsen. Ravimine looduse väega
Autoritest
Kaitsekõne tänapäevasele loodusravile. Eessõna
Otsus alternatiivmeditsiini kasuks. Minu teekond loodusmeditsiini juurde
Loodusravi põhimõtted. Enesetervenemisele aitab kaasa stiimul ja tagasiside
Vanu teraapiaid taasavastamas. Verekaanid, kuppude panemine ja aadrilaskmine
Vesi tervendajana. Veeravi
Kasulik loobumine. Paast enesetervenemise ajendina
Hea tervise võti. Söömine on ravi
Paigalseis teeb haigeks. Liikumise vajalikkusest
Jooga, mediteerimine ja tähelepanelik teadlikkus. Keha ja vaimu ravi
Ülemaailmne arstiteadus. Ajurveda, nõelravi ja taimede raviomadused
Minu raviplaanid. Kuidas ravida kaheksat kõige sagedasemat kroonilist haigust
Kõrge vererõhk
Koronaarne südamehaigus ja arterioskleroos
Artroos
Depressioon ja ärevushäired
Selja- ja kaelavalud
Suhkrutõbi
Reuma
Mao-sooletrakti haigused
Tervisliku elustiili strateegiad. Kuidas leida oma tee
Arstiteaduse tulevik. Mis peaks muutuma
Väide nr 1
Väide nr 2
Väide nr 3
Väide nr 4
Väide nr 5
Väide nr 6
Väide nr 7
Tänusõnad
Valik kasutatud kirjandust
Отрывок из книги
Doktor Andreas Michalsen on Berliini Humboldti Ülikooli Charité kliinikumi kliinilise loodusravi professor ja Berliini Immanueli haigla loodusravikeskuse peaarst. Sisehaiguste doktorina on Michalseni teadushuvi suunatud keha ja vaimu teraapiale (mediteerimine, jooga, stressi vähendamine), toitumisteraapiale ja ravipaastule ning sellega seotud protseduuridele. Koos oma meeskonnaga tegeleb ta ka ajurveda mõju uurimisega. Andreas Michalsen on avaldanud teadusartikleid arvukates erialaajakirjades ning on loodusravi ja alternatiivmeditsiini rahvusvaheliselt hinnatud loengupidaja. Ta on ka sihtasutuse Karl und Veronica Carstens-Stiftung juhatuse esimees.
Doktor Petra Thorbrietz on tunnustatud teadusajakirjanik ja edukas kirjanik. Thorbrietz on töötanud Hamburgis ajakirja Die Woche teaduse ja ühiskonna osakonna juhatajana ja Münchenis ajakirja Focus-Schule peatoimetajana, tema ajakirjandustegevust ning tervishoiuraamatuid on pärjatud mitmete auhindadega.
.....
Miks siis ikkagi viiakse läbi profülaktikat, mis sisendab patsientidele, et nende veresooni on võimalik parandada, nagu ükskõik millist teist juhtmestikku, ühtegi teist tegurit muutmata? Raha, mida ravikindlustused selle jaoks välja käivad, saaks kasutada palju mõistlikumalt. Kardioloogia osakonna intensiivravis ning südamekateetri paigaldamise laboris õppisin ma juba noore arstina esitama küsimusi: milline on konkreetse protseduuri ravimõju patsiendile? Tegemist ei ole sugugi endastmõistetava küsimusega, sest spetsialiseerunud kõrgtehnoloogiline meditsiin tegeleb esmajärjekorras aktuaalsete sümptomite kõrvaldamisega. Kas inimene sellest ka keskmises ja pikemas plaanis kasu saab, ei ole enam peatähtis.
Iga patsient soovib jõuda põhjuseni, miks ta end halvasti tunneb. Tavapärase arstivisiidi vestluse käigus neist asjust ei räägita.
.....
