Оглавление
Andreas Weber. Kõik me tunneme
1. „Loov ökoloogia”
ESIMENE OSA. Eesmärgiga rakud
2. Soov elada
3. Masin, mis mõistab surra
4. Loomise füüsika
TEINE OSA. Tunnete keel
5. Maailma siseruum
6. Afektiivne neuroteadus: vaim kui keha sümbol
KOLMAS OSA. Mina olen sina
7. Küsimus hundi silmis
8. Õppida mõtlema – peegeldada teist olendit
NELJAS OSA. Elu kui kunst
9. Hinge viis
10. Müütiline vabadus
VIIES OSA. Sümbioosid
11. Mere keha
12. Mitte üks, vaid kõik
13. Hõbedane meri
KUUES OSA. Tervistumine
14. Väärtuste tagasitulek
15. Väljavaade – märgiline füüsika?
Tänusõnad
Seletussõnastik
Sõnasõnaliste tsitaatide loend
Kirjandussoovitused
Järelsõna
Register
Отрывок из книги
Bioloogia, teadus elust, on vastuseks küsimusele „mis on elu” poolteist sajandit vaikinud. Bioloogidel oli kontseptsioon, millest nende uurimistööks piisas – nad lähtusid sellest, et organismid on väikesed masinad.
Seda usku on tänaseks õõnestatud. Alles mõne aasta eest saime näha, mismoodi teadlased tähistasid inimgenoomi „lahtimuukimist” kui tsentraalset läbimurret. Paistis, et nad on elu mehaanikale kohe-kohe lõplikult jaole saamas. Sestpeale on aga toimunud üsna vähe. Buum on seiskunud. Geneetikute häält on vähem kuulda. Nad osakavad küll öelda, millised DNA-järjestused on kirjas meie kromosoomidel ja nad suudavad ka mõningatele neist järjestustest mõnd tunnust omistada – nii teame näiteks, kus asub geen, mis seisab hea insuliini tootmise eest.
.....
Tol pärastlõunal tiigi ääres kogesin ma vastupidist sellele, mida loodusteadus on renessansist saati uskunud: et vastuse elu mõistatusele saab välja pressida ainult „katsete piinapingil”. Ei. Saladus on peidetud nähtavale kohale. Kõige elava sügavus ilmneb pealispinnal: sügisene lehtede sära, millimallika kaalutus – elu enda hõljumine! –, lõhna- ja õitemered. Elu ilmutab ikka oma seadusi, tingimusi, milles kõik võib õnnestuda või nurjuda. See on ilmne kõikjal.
See oligi arusaam, mis minust mu tiigi ääres üle uhkas. See polnud midagi sellist nagu inimhing või inimteadvus, mida ma teiste olendite juures kohtasin. Ma seisin silmitsi vitaalsete tundmustega, mis olid kuju võtnud, ja ma suutsin neist kujudest leida omaenda tundeid.
.....
