Отрывок из книги
Liviale, kellega koos oleme unistanud
Niko pani Kaspari puuri tagasi. Kaks tumedat silma jõllitasid teda etteheitvalt läbi võre, mis neid teineteisest eraldas. Niko oli ta leidnud prügi välja viies. Kasparil olid heleroosad kõrvad ja tuhmhall karv. Niko oli imestanud, et ta roti nii lihtsalt kätte sai. Ta küünitas roti poole ja arvas, et see lipsab viimasel hetkel tema sõrmede vahelt läbi või vähemalt küünistab teda, aga korraga oli tal peos soe karvane, kiiresti hingav, rusikast veidi suurem keha. Niko viis ta üles oma korterisse, mis asus Mariannenplatzi-äärse kivimaja kolmandal korrusel. Järgmisel päeval tegi ta rotile kahest tänavalt leitud ostukorvist puuri – ta asetas need vastakuti ja sidus peene traadiga kokku; ühele küljele meisterdas luugi, mille kaudu sai roti välja võtta või puuri tagasi panna. Ta ei tahtnud lasta tal põgeneda. Vähemalt ajutiselt tahtis ta omada rotti. Niko vaatas Kasparit. Tema rahutuid liigutusi, tõmblevat keha, närvilisi silmi. Niko andis talle toitu ja jälgis, kuidas loom seda sõi, aeg-ajalt pead tõstes, olles valmis lähenevaks ohuks. Mõnikord pani Niko akna, rõdu ja magamistuppa viiva ukse kinni ning tegi puuri luugi lahti. Rott – Niko nimetas ta Kaspariks; see oli tema venna nimi, kellega ta polnud aastaid suhelnud; ta isegi ei teadnud, mis elu mitte-rott Kaspar elab – jooksis vaimustatult mööda elutuba ringi. Otsis väljapääsu, aga need olid kõik kinni pandud. Lõpuks peitis Kaspar ennast riiuli alla ja jäi ootama. Niko pidi laskuma neljakäpukile, pistma käe kapi alla, Kaspari pihku haarama ning tagasi puuri toppima. Niko teadis inimesi – kas või tema enda tädi Anna –, kellel oli kümneid koduloomi: kass, koer, ahv, väike krokodill, papagoi, kilpkonn, minisiga, rotid, hamstrid, merisead, nirgid, kalad, maod. Kõik ühes korteris. Görlitzeri park oli isegi öösel täis dobermanne, labradore, terjereid ja keda kõike veel, mõnel omanikul oli rohkem kui viis looma, rihmad otsapidi kinnipigistatud rusikas, koerad tema ees rehana läbi pargimuru liikumas. Nikole piisas leitud rotist, teda rahustas mõte, et ta võib roti eest hoolitsemisest ühel hetkel lihtsalt loobuda ja ta lahti lasta. Kasparil poleks selle vastu ilmselt midagi.
.....
Tal oli terve päev ees. Martini juurde ta enne kella kahtteist ei kavatsenud minna. Niko astus rõdule. Tema T-särk liibus vastu trepist üles kõndimisest higiseks tõmbunud ihu ja hommikuselt karge tuul saatis külmavärinad üle ta keha. Ristmikult veeti ära avarii teinud autot. Kaks peenikeste metalsete jalgadega masinat mässisid auto kookonisse ja tirisid enda järel nagu ämblikud saaki. Poes kuulis Niko kõlakat, et autode tootmine lõpetatakse ära. Sellel ei ole lihtsalt mõtet. Tegutsema jäävad ainult taksomaadid ja metroo, mis rahuldavad kõigi transpordivajadused. Automatiseeritud nagu kõik muu: haiglad, poed, jõusaalid, kohvikud, autoremonditöökojad, vaimse nõustamise keskused, lõbustuspargid, loomaaiad, politseijaoskonnad, valitsuse hooned, valitsused ise, tehased. Seda infot jaganud viiekümneaastane mees soovitas kõigil autodesse investeerida. „Osta kas või mõni vana autoloks, mõne aasta pärast on see väärt tervet varandust! Autosid ei tule enam juurde!” Keegi ei tundunud vedu võtvat, sest nad ei teadnud, mida võimaliku varandusega peale hakata. Kõige vähem Niko. Ta seisis poolteist tundi rõdul, vaatas tänavat, parki, puid ja nende lehti. Mida rohkem ta vaatas, seda kaugemale maailm jäi. Peas kumises. Talle tuli sõnum: „Ma ärkasin. Martin.”
Martin elas veidi eemal Treptoweri pargis, üksildases betoonmajas, kus oli kunagi olnud kohvik. Martini elutoast, mida poolitas pikk kulunud spooniga baarilett, avanes läbi määrdunud maast laeni klaasakende vaade Spreele. Nad olid Nikoga seal palju õhtuid istunud, vaadanud pimedat jõge, rääkinud. Nikol oli hästi meeles, kui Martin ütles, et ta oli näinud Treptoweris jalutamas üht rasedat alasti naist. Ta üritas teda jälitada, aga naine põgenes.
.....
