Vürst Gabriel ehk Pirita kloostri viimased päevad

Оглавление

Eduard Bornhöhe. Vürst Gabriel ehk Pirita kloostri viimased päevad

JUNKUR HANSU ÄPARDUS

MÕISAMEESTE LAAGER

PRUUDI KAHTLUSED

VENELASED TULEVAD

ESIMENE ARMASTUS

KES ON GABRIEL

LEPING

TERAVA SILMAGA SAKS

KASUVENNAD

JÄLLENÄGEMINE

LAULATUS

HAIGE SÜDAMEGA KERJAJA

PIRITA KLOOSTRIS

TALLINNA PIIRAMINE

PÜHA NAISTERAHVAS

LÕPETUS

Отрывок из книги

See oli kena, suvine päev lõikuskuu hakatusel 1576. Armsale ja rahulikult säras päike Harjumaa üle, aga maakoha pilt, mida tema kiired läbipaistva kuldse uduga katsid, ei olnud südant rõõmustav ega silmi meelitav. Umbrohu ja ohakatega kaetud põllud, põletatud mõisate ja külade ahervaremed need olid maakoha tähtsamad tundemärgid. Rikas ja rõõmus Harjumaa oli 18-aastase sõja läbi suuremalt jaolt vaikseks kõrbeks muudetud, kus sakslased, poolakad ja rootslased aeg-ajalt endise rikkuse riismeid laastamas käisid.

Maanteel, mis Tallinnast Paidesse viib ja sel ajal kõige viletsamas korras oli, sõitsid neli ratsanikku, kõik noored mehed saksa moodi riides ja silmnähtavalt heas tujus. Kõige lustlikum oli üks nende seast, kelle jumekas, paraku ka pisut lollakas nägu tema tulipunaste juuste ja vurrudega võidu läikis. See noorsand ei andnud oma toredale täkule silmapilkugi rahu, lobises ja trallitas vahetpidamata, heitis rohkesti nalja ja naeris ise kõige valjemini oma naljade üle. Tema nägu oli selle parandamata kergemeelsuse peegel, mis Liivi orduriigi mõisnikke ja kodanikke hirmsa sõja hädasid unustama ja venelasi sagedasti imestama pani. Vana orduriik oli vene löökide all lagunenud, lugematu hulk inimesi tapetud, mõisad ja külad hävitatud, tuleviku taevas süsimusta kõuepilvega kaetud - sellest kõigest hoolimata elati kindlates linnades priskesti ja niipea kui sõjakära pisut vaikis, tulid ka mõisnikud linnadest lagedale maale tagasi ja pidasid pulmi ning pidusid, nagu oleks orduaja rõõmus ja muretu põli jälle kätte jõudnud. Nüüd alles tuli selgesti nähtavale, kui määratud need varandused olid, mis saksa mõisnikud 400 aasta jooksul maa pärisrahva verivaeva läbi kokku kogunud, nii et sõja äpardused ega pöörane priiskamine neid lõpetada ei suutnud.

.....

“Mis siin on?” küsis vanamees lühidalt.

“Meie püüdsime vene salakuulaja kinni,” kostis Risbiter kähku.

.....