Реклама. ООО «ЛитРес», ИНН: 7719571260.
üks
kaks
kolm
neli
viis
kuus
seitse
kaheksa
üheksa
kümme
üksteist
kaksteist
kolmteist
Pikk noor naine võpatas ja pistis pöidla suhu, et imeda ära punane veretilk. Pöialt suust võttes nägi ta torkejälge punetaval nahal, mis oli hakanud tuikama. Ta vaatas pahaselt vigastuse põhjustajat. Maja välisuksele oli teibiga kinnitatud uhke plastmassist jõulupärg. Selle lehed olid laimirohelised, neid oli piserdatud valge ja hõbedase värviga. Helkjad lillakaspruunid plastmarjad olid torgatud traadijuppide otsa, millest üks oli tunginud ta pöidlasse ja mille teine ots hoidis kinni tundmatu linnuliigi esindajat, kellele oli püütud anda punnarinna välimus, kuid kes sarnanes pigem hallvaresega. Üle pärja jooksis lint, millelt võis lugeda: „Rõõmsaid jõule!”
Naine tegi jõulukaunistuse eemaldamiseks teise ja ettevaatlikuma katse. Tal polnud midagi jõulutervituste vastu, kuid see siin läks igas suhtes üle piiri. Tal polnud õrna aimugi, kes sellega oli hakkama saanud. Maja oli olnud mitu nädalat tühi ja oodanud tema saabumist.Ta toetas pärja vastu teerajal seisvat kohvrit, otsis taskust võtme, keeras seda lukuaugus ja lükkas samas ust. See avanes sissepoole, tekitades põrandal laiali vedelevaid pabereid puudutades sahinat. Ta pressis ennast sisse, tõi kohvri ja pärja esikusse ning leidis ennast kellegi teise majast, millest pidi vähemalt järgmiseks aastaks saama tema kodu.
.....
„Olgu siis,” seadis proua Brissett ennast lõpuks minekule. „Homme näeme. Ma tulen pool üheksa ja mul läheb kusagil kaheteistkümneni. Nagu nägite, on mul oma võti.”
„Väga hea, tänan. Mul on praegu… puhkus ja ma olen kogu aeg siin, ainult homme sõidan ma Bamfordi toiduvarusid täiendama.”
.....