Sobiv paik surmaks

Оглавление

Ann Granger. Sobiv paik surmaks

üks

kaks

kolm

neli

viis

kuus

seitse

kaheksa

üheksa

kümme

üksteist

kaksteist

kolmteist

neliteist

viisteist

kuusteist

seitseteist

kaheksateist

üheksateist

kakskümmend

kakskümmend üks

kakskümmend kaks

kakskümmend kolm

Отрывок из книги

Näljase ja valvsana ilmus rebane nähtavale vanade käikude labürindist, mis paiknes mahajäetud hoone vundamendi kõrval. Selle loomade poolt uuristatud katakombi sügavaimate soppide kõduaurudest mürgine õhk tekitas temas hirmu, seetõttu ei laskunud ta kunagi kõige madalamale korrusele.

Hiljuti oli ta ka maapinnal kartlikuks muutunud: mingi uus lõhn oli hakanud võsa reostama, isegi siin üleval, kus oli värske õhk. Inimene oli tagasi pöördunud sellesse hüljatud paika. Inimene, kes nagu rebanegi liikus omal põhjusel pimeduse varjus ja kelle lähenemisest andis märku automootori tume mürin. Rebane oli seda häält tundma õppinud ja hiilis minema.

.....

Aplaus puhkes kuulekalt valla ja saali tagumisest otsast tuli paar kergelt iroonilist, kohmetut tervitushüüdu.

„Tänan teid!” karjus Meredith üle häältesumina. „See oli… See oli väga meeldiv.” Sisimas oli ta juba otsustanud: „Ei iial enam!”

.....