Pärast surma tehtud testament

Оглавление

Ann Granger. Pärast surma tehtud testament

üks

kaks

kolm

neli

viis

kuus

seitse

kaheksa

üheksa

kümme

üksteist

kaksteist

kolmteist

neliteist

viisteist

kuusteist

seitseteist

kaheksateist

üheksateist

kakskümmend

kakskümmend üks

kakskümmend kaks

kakskümmend kolm

kakskümmend neli

Отрывок из книги

Põuane tuul olid kuivatanud maa kõvaks nagu asfaldi. Rasketes saabastes astuva mehe sammud kajasid sellelt vastu, otsekui kõnniks ta mööda trumminahka. Rory Armitage silmitses sügavaid pragusid ja paljast mulda, mis paistis lapiti läbi õhukese pruuniks tõmbunud nigela taimestiku.

Tema kodumuru oli peaaegu samas seisukorras. Kastmine ei tule kõne allagi. Mitte et Parsloe St. Johnis oleks keegi talle selle pärast märkuse teinud. Kuid tal oli nende väikeses kogukonnas teatud positsioon ja seetõttu pidi ta näitama teistele head eeskuju. Niisiis lasi ta oma aial kuivada ja närtsida. Ainult roose hoidis ta abikaasa elus, kastes neid juba pesemiseks tarvitatud veega. Siin lagedal karjamaal oli asi veelgi hullem. Kui Rory riivas tallaservaga ühe lõhe äärt, paiskus õhku tolmupilv.

.....

„Vaene vanaproua,” ütles kopajuht. „Ja lahke ka.”

Koppel jäi tühjaks. Päike hakkas punases lõõsas laskuma. Kastaniharude varjud pikenesid ja ulatusid kaitsva tiivana juba hauani. Just enne videviku saabumist alustas laulurästas õhtulaulu, mille kõlav triller täitis vaikseks jäänud lagendiku.

.....