Читать книгу Kuldajastu, kuldne Maa - Anni Sennov - Страница 7

Igal Maa arenguperioodil on teatud üldine juhtiv sagedus ja vibratsioon. See sagedus sisaldab terve müriaadi allsagedusi ja viitasid, mis osutavad, millises suunas peaks Maa areng ja looming teatud perioodil liikuma.

Loomisenergia Maal on pidevas uuenemises, mis tähendab, et me ei saa kunagi pöörduda tagasi endisesse olukorda. Miski ei saa jääda nii kui enne, sest juba on toimunud muutus kas meie isiksuses, kehas, teadvuses või keskkonnas. Seega ei saa miski mitte kunagi jääda samaks. Ja juba üksnes seetõttu võime öelda, et on toimunud areng. Kas on läinud paremaks või halvemaks, see sõltub ainuüksi vaatleja vaatenurgast. Näiteks kui lahutatakse abielu, võib üks partneritest tajuda seda tagasilöögina, samal ajal kui teine tunneb, et see on samm edasi.

Puhtalt teadvuse tasandil paigutub Maa kosmoses nn arenguvööndisse. See tähendab, et Maa on haaratud ulatuslikku koostöösse meie päikesesüsteemi planeetide ning teiste päikesesüsteemide ja galaktikate teatud planeetide vahel.

Sõltuvalt üldise juhtiva sageduse paiknemisest selles „arenguvööndis” vabastatakse Maa sisemisest teadvusekihist pidevalt informatsiooni loominguliste ja alateadlike impulssidena kõigele elavale Maa peal. Need impulsid on vastavuses inimkonna ja tehnoloogia eeldatava arenguga teatud ajaperioodil.

Seega ergutavad Maa üleüldist arengut selle sügavamal paiknevatest ja jõulisemalt vibreerivatest energiakihtidest pärit alateadlikud impulsid. Enamasti on need impulsid tihedamat, füüsiliselt tajutavat mittevaimset laadi, esindades vaid väga väikest, kuid siiski võimsat osa Maa kõikehõlmavast teadvusest. Kui võrrelda nende impulsside mastaapsust inimteadvuses toimuvaga, on see justkui reptiilaju, millel on oma tagasihoidlike mõõtmete juures inimkäitumisele ebaproportsionaalselt suur mõju.

Maa sügavatest teadvusekihtidest vabanevat instinktiivsete ja baasimpulsside energiat, mis motiveerib kõiki uusi arenguid planeedil, haaravad kõige kergemalt inimesed – nii rikkad kui vaesed, nii head kui halvad –, kelles on sisemine alateadlik ellujäämisele orienteeritud loov impulss. Need on arenenud vaistuga inimesed, kes suudavad näha võimalusi kõiges, mis on oma struktuurilt hästi tihe ja materiaalne. Samuti need, kes on oma elus keskendunud kehale ja rahale.

Selle energia tabavad ära ka väga vaimsed isikud, kes ei keskendu eriti eksistentsi materiaalsetele aspektidele. Hüpertundlikud ja ülivaimsed inimesed võivad tunnetada neid Maa sisemusest lähtuvaid alateadlikke impulsse täiesti teistmoodi kui eelnimetatud instinktidest juhinduvad indiviidid.

Paljud vaimsed inimesed tajuvad ja tunnetavad sündmusi ning muutusi nähtamatul tasandil, mitte ei näe ega tunne neid füüsiliselt. Niisiis, selle asemel et kaasaegse Sherlock Holmesina otsida pidevalt füüsilist tõendusmaterjali, mis kinnitaks, et teatud asjad on aset leidnud, registreerivad vaimsed inimesed toimunud muudatusi, olles ühenduses nähtamatuga – ebateadliku, alateadliku või üliteadliku energiaga nii emotsionaalsel kui ka mentaalsel tasandil teatud paigas või mõne inimese ümber. See tähendab, et nad märkavad muutusi selles, mida paljud tajuvad füüsilise vaakumina – õhus, atmosfääris, energias, ruumis või auras ja kiirguses teatud isiku ümber. Seejuures võivad nad selgelt tajuda, kas on toimunud hiljutisi muutusi, ja sageli võivad nad ka sama eksimatult kindlaks teha, millised need muutused on.

Seega suudavad Maa instinktiivseid ja baasimpulsse ära tabada mõlemad – nii need, kes on keskendunud peamiselt materiaalsele, kui ka need, kes peamiselt vaimsele. Tänu sellele püsib Maal üleüldine vaimse-materiaalse energia tasakaal, selle struktuur ei muutu liialt materiaalseks ja tihedaks.

Mida enam vaimselt teadlikke inimesi maakeral sünnib, seda vaimsemaks saab planeet muutuda, kaotamata oma materiaalset ja füüsiliselt nähtavat energiastruktuuri. Tegelikult integreerub vaim iga uue ajastuga Maal üha sügavamale mateeriasse, nii et mõlemad, nii vaim kui ka mateeria, muutuvad teadlikumaks. Seda protsessi võiks nimetada lõimumiseks kõige kõrgemal tasandil.