Читать книгу Võlur Kõntapi draakonikasvatus - Anthony Goldfish - Страница 2

Kaugel-kaugel, kaheksa maa ja kolme mere taga rohelisel aasal, elas võlur Kõntap. Tal oli oma tagasihoidlik draakonikasvatus, milles oli mitu päris ilusat looma – punaharjaline tuledraakon, harilik aurudraakon ja eriti haruldane kääbusleegilohe.

Seesugune draakonifarm oli tegelikult ennekuulmatu imeasi, sest mitte kuskil mujal polnud varem mitte keegi draakoneid kasvatanud. Iidsetest aegadest peale elasid draakonid looduses metsikult ja võlur Kõntap oli esimene, kellel oli õnnestunud tuldpurskavaid lohesid edukalt kodustada.

Võlur Kõntap oli sõbralik ja abivalmis mees. Ta ei keeldunud kunagi abistamast neid, kes temalt nõu ja abi küsima tulid. Ja abivajajaid leidus ümbruskonna külades palju. Võluritele kehtis range seadus, et oma teenete eest ei tohi nad inimestelt raha vastu võtta. Abivajajaid pidi aitama puhtast südamest ja tasuta. Ka iseendale ei saanud võlur kokku võluda suuri kullamägesid ja kalliskivijõgesid. Nii pidi Kõntap oma igapäevase eluga samamoodi toime tulema nagu tavalised inimesed.

Seni oli Kõntap kasvatanud endale ise nii köögivilja kui lihaloomi, käinud metsas marju ja seeni korjamas. Nüüd oli võlur saanud aga vanaks ja tema tervis polnud enam kiita. Sellepärast pidi ta välja mõtlema viisi, kuidas edaspidi elamisraha teenida.